Kuues organ

Pärast umbes viiekordset kutset, kokkuleppimist ja aja edasitõukamist otsustasin täna lõpuks ära käia Vaksali tänaval Wellness keskuses. Iseäranis tõsiselt kannustas mind sinna minema sellesama blogi alguses kirja pandud sissekanne. Tegi ju seesama daam ka umbes nelja ja poole aasta eest mulle toona Tartu ainsas Rimis testi, mõõtes ära mu rasvasisalduse. Siis mainis minuga kaasas olnud Dima kommentaarina, et ma olevat paks nagu hüljes, kuna kõik mu siseorganid olla üksteisest paksu rasvakihiga turvaliselt eraldatud. Eks mu kehamass oli toona ka ligi tsentner ning vastav indeks üle 32. Seekord KMI-ga umbes 25,5 mõõtis ta mind ühes teises Rimis uuesti ning üllatas mind sõnumiga, et mul olevat kehasisest rasva vaid umbes 19.7%. Kuid ta andis telefoninumbri ja võttis minu oma, soovides mind kindlasti ühe keerukama masinaga mõõta.

Täna siis käisin selle masina juures. Olin sellist varem ka näinud. Pildil kujutatust erines see vaid puuduva varre poolest, käepidemed käisid kenasti korpuse sisse ning juhtmed kerisid end pärast lahti laskmist tagasi nagu tolmuimeja voolujuhe. Selle tööpõhimõte on lihtne: see laseb läbi inimkeha erinevate impulssidega voolu. Selleks tuleb aparaadile astuda paljaste taldadega ning käepidemetest hoida paljaste kätega. Vahele piserdatakse veel veidi elektrolüüti puhuks, kui nahk liiga kuiv on. Elektriimpulsis mõõdavad erinevate kudede tiheduse kaudu terve rea näite. Kehamassi muidugi samuti. Kuid andmete hulka kuuluvad rasva- ja veeprotsent, eraldi lihasmass ja spetsiaalselt südamepiirkonna rasvasisaldus. Ka luumass, metabolismi tase puhkeasendis (PAV) ning füüsise tüüp kuvandusid ekraanile. Eriti edev näitaja on kudede ja keha bioloogiline vanus. Ehk siis terve kärbsepesa ühe hoobiga.

Sellest pildist ajendatuna mõõtsin ma enda vööümbermõõdu.
Nelja aasta eest oli see üle meetri, praegu 88 cm.

 





Muidugi oli Taimi eesmärgiks meelitada mind oma Õige toitumise kooli. See on hoopis teine teema ning ma ei hakka siinkohal pikalt sel teemal filosofeerima. Minu jaoks oli määrava tähtsusega see mõõtmistulemus. Kõrvutan seda normidega, mis mulle kirjandusest ja tabelitest üles otsiti.

Kõigepealt kehamass olevat minu pikkuses mehele ideaalne 69…77, kuid vastavalt vanusele arvas ta normaalse olevat veel ka paar kilo enam, ehk ligi 80 kg. Aparaat mõõtis mu kehamassiks 80,9 kg. Kuid siinkohal ei saa rõhutamata jätta, et ma olin ju kaunis paksult riides. Isegi kodused õhukesed rõivad on mul kokku üle kilo.

Keha rasvasus oli tabelite järgi normaalne mul 22,1%, näidu järgi oli see aga 18,4%. Seega, tublisti alla normi. Veeprotsent olevat normaalne vahemikus 60…65, mul oli see aga 58,5 — samuti alla normi. Need kaks näitu andsidki Taimile põhjuse mind meelitada oma kursusele. Üks kursus kestvat 12 korda (iga nädal ühe korra) ja maksvat vaid 15 € (polegi kallis!).

Lihasmassiga polnud mul aga üldse kiita. Normaalne olevat 70…75, mul oli see aga vaid 63,5. Kummati näitas aparaat minu füüsise tüübiks 9-pallises skaalas 5 ehk igati keskmist (standardset).

Tabelite järgi pidanuks mu puhkeseisundi metabolismi tase (PAV) olema 2100 — minule arvutas instrument aga mu näitude alusel vaid 1923 kcal. Ma parem ei hakanud kilkamagi, et olen endale seadnud määraks 1500, millest tihtilugu ka kinni pean.

Luustiku massi normaalnäit pidanuks mul jääma 3,29…3,69 piiresse. Minul oli see aga 3,3. Ainus normiülene näit ning jääknäht vanast paksust hülgest näis olevat südamepiirkonna rasvasuse protsent, mille norm olla 3…5%, mul oli aga 9%. Kui kogu keha oleks sedamoodi üle normi olnud, oleks Taimi seda nimetanud mu abdominaalseks rasvaks ehk kuuendaks organiks.

Kui nüüd aparaati uskuda, siis olevat mu bioloogiline vanus 36 aastat.

Taldrikureeglist

Et mul on pikaajalisi kurbi kogemusi sellest, kuidas mõne aja möödudes erinevate portaalide lingid kusagile kaovad, siis otsustasin kommentaare lisamata siia ümber tõsta TopShop lehe uudisloo.

Taldrikureegel ehk toiduring Taldrikureegel ehk toiduring kujutab endast sektoriteks jaotatud ringi, kus iga toiduliigi jaoks, mis aitab organismi seisundit parandada, on ette nähtud oma sektor. Iga toidurühma osakaal või sektori suurus on selle rühma toiduainete soovituslik kogus, mida tarbides on kindel, et organism saab piisava hulga eluks vajalikke toitaineid. Tervislik toitumine ja järgmiste nõuannete kohaselt tegutsemine aitavad tõhusalt parandada toitumisharjumusi ja tugevdada tervist.

Kui oled otsustanud oma viletsaid toitumisharjumusi parandada, peaksid iga päev sööma toiduaineid igast toiduringi viiest sektorist. Taldrikureegli kohane toitumiskava sobib igas vanuses inimestele, sealhulgas lastele ja eakatele. See, kui palju iga konkreetse rühma toiduaineid tuleks süüa, sõltub konkreetse isiku vanusest, soost ja füüsilisest aktiivsusest.

Taldriku iga sektor esindab üht viiest peamisest toitainete rühmast, mis kokku moodustavad tasakaalustatud toitumiskava. Iga sektori toiduained on kõigi nende vajalike toitainete suurepäraseks allikaks, mida inimene iga päev vajab ja neid saab omavahel kombineerida. Taldrikureegli kohaste sektorite suurus sõltub päevasest toitumissoovitusest ehk toitainete päevasest soovituslikust kogusest. Köögiviljade ja teravilja sektor moodustavad kaks kolmandikku ringist.

Toidutaldriku eri osad

Järgides toiduringi iga sektori soovituslikke koguseid, valid automaatselt toidu, millest saad rohkesti energiat, süsivesikuid, vitamiine, minaraale ja muid fütokemikaale. Toidus on vähe valku ja küllastunud rasvu.

LEIB, KARTULID, TERAVILI

Selle rühma toiduained sisaldavad rohkesti süsivesikuid, B-vitamiini, kaaliumit, seleeni ja vähem valku, rauda, kaltsiumit, fütokemikaale ja E-vitamiini. Vali eri tüüpi leibade, makaronitoodete, riisi ja teraviljade vahel. Söö päevas vähemalt kolm portsjonit täisteratoitu. Söö vähemalt kuus portsjonit kõikidest nimetatud toidurühmadest ja väldi liigse rasva söömist. Üks portsjon on viil leiba, pool kuklit, tops teraviljatooteid, kolmandik topsi keedetud riisi ja pool topsi makaronitooteid.

PUU- JA KÖÖGIVILJAD

Puu- ja köögiviljad sisaldavad rohkesti C-vitamiini, foolhapet, beeta-karoteeni, magneesiumit, kaaliumit, teatud süsivesikuid, rauda, kaltsiumit ja fütokemikaale. Inimeste ihapäevases toidus ei ole kunagi liiga palju puu- ja köögivilju, pigem süüakse neid sageli liiga vähe. Söö päevas vähemalt viis kuni üheksa portsjonit puu- ja köögivilju. Üks portsjon on kaks lusikatäit eri liiki köögivilju, kaks kuni kolm lusikatäit viilutatud puuvilju, üks keskmise suurusega puuvili, klaas köögivilja- ja/või puuviljamahla või lusikatäis kuivatatud puuvilju.

Söö kõiki neid toiduaineid, sest need sisaldavad rikkalikult elutähtsaid toitaineid. Puu- ja köögiviljad on kõige kasulikumad toorelt süües, kuid neid võib ka külmutada, kuivatada, hoidisteks teha või valmistada neist erinevaid kastmeid, suppe ja maitsvaid jooke. Söö puu- ja köögivilju iga päev, sõltumata nende värvist ja maitsest.

PIIM, PIIMATOOTED JA NENDE ASEAINED

Piimatoodete rühma toiduained sisaldavad rohkesti kaltsiumit, valku, A-, B2-, B12- ja D-vitamiini. Neis leidub palju tsinki, fütokemikaale (eeskätt sojaubades). Tarbi väiksema rasvasisaldusega tooteid. Söö ja joo eeskätt piima, jogurtit, toorjuustu, juustu ja teisi piimatooteid. Proovi ka rohkesti kaltsiumit sisaldavat sojapiima. See on eriti tähtis sel juhul, kui sa lehmapiima hästi ei talu. On veel palju teisi piima aseaineid, nagu juba nimetatud sojapiim või kookospiim.

Ole piimatoodete tarbimisel mõõdukas, söö ja joo piimatooteid kaks kuni kolm portsjonit päevas. Üks portsjon on 200 ml piima, tops jogurtit, 30 grammi juustu või 100 grammi toorjuustu. Piimatooted on rikkalik kaltsiumiallikas, mistõttu on selle rühma toiduained eriti tähtsad kasvueas ja varastes 20. eluaastates, sest just sel ajal võib piimatoodete tarbimine ennetada osteoporoosi teket vanemas eas.

LIHA JA LIHA ASEAINED

Lihas on rohkesti valku, rauda, B-vitamiini, tsinki, magneesiumit ja kaaliumit. Liha aseained, näiteks kaunviljad, pähklid, seemned ja tofu, sisaldavad aga rohkesti just fütokemikaale. Söö eeskätt lahjat liha, nagu linnuliha ja igat liiki kala. Kui oled taimetoitlane, ära unusta süüa ka mune, kaunvilju, pähkleid ja tofut.

Söö lihatooteid mõõdukalt: kaks kuni kolm, portsjonit päevas. Üks portsjon on 75 grammi liha, 100 grammi kala, üks kuni kaks muna, kolm kuni neli lusikatäit keedetud ube või 50 grammi pähkleid. Selle rühma toiduained sisaldavad palju rauda ja on väga tähtsad viljakas eas naistele ning kuni viieaastastele lastele.

SUHKUR JA RASV

Mõni selle rühma toiduaine sisaldab rohkesti vitamiine, mineraale ja eelkõige fütokemikaale, näiteks esimese külmpressi oliiviõli ja muud toiduõlid, täisteratooted ja šokolaad. Vali küllastumata õli, näiteks oliivi-, rapsi-, päevalille- või seesamiseemne õli. Toitu valmistades pööra tähelepanu kasutatava õli kogusele ja ära õliga liialda.

Pea meeles, et selle rühma toiduaineid tuleb tarbida väikestes kogustes. Ole eriti ettevaatlik toiduainetega, mis sisaldavad küllastunud rasvu. Kui valid salatikastmeid, võid ja valmistoite, otsusta nende kasuks, mis sisaldavad kõige vähem rasva. Vähendades rasvade tarbimist, parandad tervist ja vähendad südame-veresoonkonnahaiguste riski.


Tervislikul toidul inimese elukvaliteedile tohutu mõju. Süües piisavas koguses toitaineterikast toitu, hoolitsed oma tervise, heaolu ja organismi hea seisundi eest. Nii saad lahti ka üleliigsetest kilodest, mistõttu võib sellist söömisviisi nimetada tervislikuks dieediks.

Kohvidieedil

Üsna julgelt võib väita, et novembri viimase poole olen ma pidevalt olnud kohvidieedil. See tähendab seda, et seoses suhteliselt suure hulga töödega pole olnud õieti aega süüagi. Töid nimetan mitmuses seetõttu, et neid on iga päev korraga vähemalt viiest ilmakaarest ega näi iial otsa saavat. Ainus lohutus on see, kui mõni kiire asi on ülejäänutest pisut vähem kiire, nii et selle saab mõne päeva võrra edasi nihutada. Olen selleks puhuks kasutusele võtnud Outlooki kalendri, mis asju ise pidevalt meelde tuletab. Nii ei saa ka edasitõugatud tööd ununeda.

Aga dieedist. Viimase paari nädala jooksul, vähemasti alates märkest «GjaM» allpool oleval diagrammil, olen ma söönud tavaliselt ühe korra ööpäevas, südaöö paiku, valdavalt veidi pärast seda. Ülejäänud päeva jooksul aga joonud vaid kohvi, keskmiselt 4 liitrit.

 

Diagrammilt on kenasti näha ka väljas söömise «võlud», kus ikka kipub asi käima põhimõttel «võõrast vara — nõrkemiseni!». Need on näidatud nooltega, kus ainsaks mõõdikuks on olnud põhinäit, kehamass. Muudel puhkudel arvutasin endale asja põnevamaks muutmisi taas uudsel moel. Need türkiisikarva tulbakesed näitavad põhiainevahetuseks (PAV) vajalikku kalorite hulka (arvutatuna kehamassist, ega kipu kuigi hoogsalt muutuma) ning purpurpunased tulbakesed indikeerivad tegelikku tulemust. Selguse huvides on punaste juures veel ka numbrilised näidud päeva jooksul manustatud kalorite hulgast. Ma ise pean postitiivseks asjaolu, et olen suutnud päris tõhusalt punase tulba rohelise varjus hoida. See aga väljendub kenasti ka laskuvates kõverates, millest sinine näitab ööpäeva miinimumi, oranž aga maksimumi.

Leidsin netist veel ka mingisuguse põneva lehe neile, kes ei viitsi enda Exceliga möllata ning saaksid kõik näidud otse onlainis arvutisse toksida. Portaali nimi on Calorie count. Mina ei viitsinud jällegi oma eineid sinna topelt toksida ning piirdusin vaid kehamassiga, saades tulemuseks järgmise kõvera.

 

Aga eined, mis ma öösiti söön (iga pildi all paremas nurgas on ka vahetult enne einestamist tehtud pildi ülesvõtmise kellaaeg), on suuresti valminud mu isiklikus köögis isikliku koka toimetamisel. Tõsi, on ka mõned nn väljas söömise roogasid.

 

 

 

Päris kõiki pilte ma siia ka hetkel ei pane, eriti kui silmas pidada, et neid tuleb siia ükshaaval pesitada. Kui millalgi peaks tulema aeg, kus ma leian puhkuseks aega, siis võin roogadest suisa eraldi sissekande teha. Nüüd aga ootab töö...

Talvega lõppenud oktoober

Eks ta nüüd ole. Vasem ordinaat tähistab juuresoleval diagrammil päevaseid keskmisi kehamasse. Jupp aega pärast diagrammi valmimist leidsin ka vea 29. oktoobri sissekandes (tegelik keskmine pidanuks olema 81,35). Parema ordinaadi juures on aga toodud graafiline kujutis kõrvalekalle normist. 25...26. oktoobril on näit null, aga see vaid selle tõttu, et reisil olles polnud mul võimalust oma manustatud koguseid mõõta. Sisuliselt on kõik «üle nulli» näidud vastavas proportsioonis ülesöömised. Maksimumtipp on siin 18. septembri juures, kui mu päevanorm sai kolmekordselt ületatud.

 

 

A priori on niikuinii igaüks ise süüdi, aga siiski tuleb süüdlasi püüda mujalt otsida. Süüdi on mu alamakstus, mille tõttu ma pean tegema väga suure hulga odavaid juhutöid, mis kipuvad valdavalt sisse sõitma viimasel minutil. Planeeri neid asju palju sa planeerid, aga ikka tuleb midagi tõsist vahele. Näiteks on viimasel nädalal kujunenud mul nii, et ma lähen magama alles hommikul 9 paiku ning ärkan 14 paiku. Vähemalt 15 tundi päevas tegelen ma aga erinevate töödega. Nojah, lisaks töödele on mul veel ka mitmed kursused, millistel ma end täiendan. On hea, kui ma päeval pärast ärkamist ei söö. Viimatel aegadel on juhtunud ikka nii, et päeva sisuliselt ainuke eine on kusagil kesköö paiku või kuni kell 2. Eks mu kokk ole ka jätkuvalt veelgi öisema eluviisiga kui mina.Temagi uinub umbes 8 paiku ja põõnutab õhtul 17-ni. Ehk teeks ta seda kauemgi, kui ma teda ei ärataks. See faktor langeb ilmselt uue kuu teisel nädalal ära ja kokavaba periood peaks esialgsete plaanide kohaselt kestma jõuluajani. Küllap ma siis ise koka kohustused üle võtan ning mõne aja ka arvutist eemal püsin. Õhus hõljub pisike lootus, et ehk suudan ma enda tegevuse ka selliselt korraldada, et töötan erinevate teemade kallal rangelt planeeritud aja. Seda on äärmiselt keerukas teha, kuna ma olen harjunud alustatu lõpuni tegema ning vägagi tihti ei oska uute tööülesannete korral aega ette planeerida. Liigsetesse planeeringutesse ei tahaks ka lasukuda, kuna siis võib juhtuda, et ma mitu tundi üksnes vaid planeeringi, töö eneseni jõudmata.

 

Aga milles siis üldse häda? Septembriga võrreldes on keskmine kehamass siiski langenud. Kuid see teeb seda äärmise visadusega, milles võibki süüdistada alapidevat normi ületamist. Võimalik, et normi tasuks pisut leevendada, kuid... siis kaoks andmete võrdlemise võimalus. Kehtestatud norm on tegelikult palju väiksem kui põhiainevahetuseks vajalik kalorikogus. Kindlasti ei oleks liiga keeruline umbes nädala või paari jooksul seda normi rangelt jälgida, kuid siis on oht, et tekib jojo-efekt.

 

Ühe positiivse tähelepanekuna olen märganud, et mu kokk serveerib mulle ka tavaliselt kolm korda suurema portsjoni, kui see vajalik peaks olema. Juba mitmendat ööd järgemööda olen ma märganud, et pärast kolmandiku portsjoni söömist on kõht täis. Aga see rumal lapsepõlvest jäänud reegel, et taldrik tuleb alati kenasti tühjaks süüa, mängib oma osa. Tegin kokale sellekkohase märkuse ning on loota, et ehk ka see olukord leevendub.



Sõltuvuse puudumine

Uursisin umbes pooleteise viimase kuu jooksul nn ülesöömisi. Õigemini see on lausa patoloogiline, kui sageli ma enda püstitatud normi ületan. Aga eks sellega olegi nagu kommunismiga — see on rohkem nagu ideaal, mille poole püüelda.

Aga kui lähemalt uurida järgnevat diagrammi, siis sellest ülesöömisest suurt väga midagi ei näi sõltuvatki. Vähemasti mitte üksüheselt. Kindlasti oleks ehk kehamassi langus pisut lustilisem, kui ma nii regulaarselt ei patustaks normi ületamisega.

 

Küll aga olen tõendanud, et pole vähimatki vahet, millistel kellaaegadel ööpäeva jooksul süüa, vähemasti enda jaoks. Ma pole tõsiselt süvenenud näiteks nüanssi, kas ma näljasena magades hommikuks ka kuidagi paremini välja olen puhanud, tean aga seda, et täis kõhuga tuleb meeldiv uni. Pealegi tõttab kogu mu veri pärast söömist peensoole hattudesse, jättes aju sisuliselt verevarustuseta ning siis ei tulegi töötamisest ega loomingust midagi välja ja ainus nutikas tegu ongi magada.

 

Ma võin ka mürki võtta, kuid usun, et suured toitumisspetsialistid ei ole minuga nõus. Aga eks nemad pea ju ka millegi eest oma palga teenima.

Lootustandev september

September oli mul suhteliselt erandlik, kuna mul oli sisuliselt kasutada isiklik kokk. Talle väga meeldis toitu valmistada ning ta oli nõus seda tegema selliselt, et ma sain komponentide põhjal kokku arvutada iga roa kalorsuse.

Nii ma väga tihti üldse ei kurvastanudki, kui päevane manutatud kalorikogus etteantud rangeid limiite ületas, kuna need limiidid olen ma endale seadnud niigi eluks vajaliku miinimumi järgi. Mõningad näited septembrikuistest einetest on järgnevatel piltidel. Peab mainima, et enamik neist toitudest olid ka äärmiselt maitsvad. Ma ise poleks nii palju aega leidnud, et kõike kenasti läbi kaaluda.

Toitude valmimise juures tuli küll mul endal alati idee anda ja soovitusi jagada. Kuid mitte kordagi ma ei maitsnud ühtki rooga selle valmimise käigus!

Kuidas aga mõjus mulle selline pidevalt rikkalik pidulaud? Võinuks arvata, et laostavalt. Kuid tegelikult peab silmas pidama, et enamasti sõingi ma kogu septembrikuu jooksul ühe korra päevas, mõnikord kaks.

 

Viimase kuu trend on õrnalt languses.

Pikemas plaanis on langus loodetav, kuid visa.

Stabiilne august

Augusti stabiilsus on iseenesest umbes samasugune kui juulis. Iseloomustavaks ja ühtlasi ka segavaks faktoriks on olnud päris mitmed kodust eemalolemised, millega reeglina kaasneb kerge füüsiline koormus õues jalutamiste näol. Füüsiline koormus tõstab aga söögiisu, mille üle ma niigi kurta ei saa. Selle tulemusena on alati mistahelt reisilt tulles mu mass märksa suurem kui enne sinna minekut.

Juuresolev (ja peale klõpsates suurendatav) graafik sai tehtud pidev. Punane näitab ööpäevas mõõdetud maksimaalset ja sinin minimaalset massi. Nende kahe põhjal ma arvutasin keskmise. Mõõtmata päevade keskmised aga sain omakorda mõõdetud keskmiste keskmistest.

Septembris ei ole väga suuri ringsõite ette näha. Tegelikult pole praegu veel üldse midagi erilist ette näha, mistõttu edasist on raske ette ennustada. Fakt on aga see, et minu toitumisvajadus on märksa madalam kui keskmisel inimesel. Näiteks ühel viimasel kolmepäevasel väljasõidul koosnes meie ligi 70-liikmeline rühm peamiselt naistest. Mina olin suurema osa ajast peale bussijuhi ainus mees. Toideti kolm korda päevas. Ma jätsin iga päev ühe toidukorra vahele, kuid sellest polnud vähimatki abi. On, mille üle mõelda.