Pooles augustis

Tundsin end õhtul pisut väsinuna ega jaksanudki kuigi palju töötada. Katsetasin nuppudega AHHAA lehel ja muid seesuguseid trikke. Mõtlesin, et vaatan ka Supernova kordust, kuid kaine mõistus sai minust siiski võitu. Enne uinumist töötas põis taas sagedamini kui tavaliselt. Pärast und olin aga paarsada grammi kergem kui õhtul.

Ärkasin selleks, et end poole üheksaks korda saada. See tähendab kohvitamist ja habeme ajamist ning — valve korral — vormi selga tõmbamist. Tööl käisin paar korda kohvimasina kallal. Esimesel korral tegin segu väikesest kohvist ja espressost (kumbki 3 kr), teisel korral aga espressost ning suurest kohvist (4 kr). Vahepeal manustasin ka oma rõhurohu ja valuvaigisti.

Kui uni jääb alla 6 tunni, kipub selg valutama nagu ka pikema vedelemise puhul. Et ma juba jupil ajal ei olnud söönud, tundsin alates keskpäevast torkivat nälga. Kl 12:40 saadetigi mind sööma. Lunastasin endale 31.70 kr eest supi ja prae ning võtsin juurde morsi, kaks kääru musta vormileiba ning selleri-õunasalatit. Et ma unustasin oma lahtistid seljakotti, koti aga autosse, jalutasin pärast söömist õuele ning tõin oma rohud.

Esimene vastukaja lahtistile saabus alles kl 15. See ununes graafikusse märkida, kuna oli R0G. Esimesest manustamisest oli möödunud neli ja pool tundi, viimasest pool tundi, kui enne kuut tõsisem kutse tuli. Katsu siis arvata, kumma teene see oli.


Lõuna oli aga odav ning rikkalik, nagu alati. Pildil kujutatud kandikutäis maksis alla 32 krooni! Ja äärmiselt harva juhtub, kui selle söökla toit pole maitsev. Sellisel juhul peavad nad kasutama korraga ube, hapukurki ja tomatipastat vms. Kusjuures sama hinna sees pole piiratud leiva ega salati kasutamine, ka küüslauguküüsi võib ilmselt piiramatult võtta. Ma piirdusin ühega. Suppi on leivata kuidagi liiga vedel süüa. Leiva ja supi juurde sobib aga küüslauk oivaliselt.

Veel võib võtta mitut sorti salatit. Tavaliselt on neid kolm erinevat. Ja teiseks tasuta joogiks on piim. See pole poepiim, vaid otse farmist ostetud nn lehmapiim. Piima ma ei seedi ega joo. Juhul kui salatit nii palju võtta, et see eraldi taldrikule saab asetatud, tuleb selle eest maksta (2 kr). Veel on olemas magustoit, ent sellest loobusin ma kohe algul, kuna paraku on kohupiimaroogasid nende hulgas harva ning prevaleerivad pudingilaadsed hõrgutised.

Supiks oli seekord koduse seljanka sarnane supp. Päris seljanka see ei olnud, kuna lisaks viineritele oli selles vaid üht sorti veise tailiha ning puudisid oliivid ja sidrun, oli aga kartulit. Ehtne seljanka valmistatakse teatavasti paljudest erinevat sorti lihadest, selles on tingimata oliivi ja sidrunit, puudub aga kartul. Vaatamata nimetuse puudumisele oli aga see supp äärmiselt maitsev ning oleks seda ilmselt olnud ka näpistava näljatundeta.


Praeks nimetatav roog koosnes kartulist ja hakklihast. Hakkliha sees olid ka porgandi- ja kaalikatükid. Igatahes ma ei saanuks seda nimetada hakklihakastmeks, kuna vedelikku õieti polnudki. Praele juurde mõeldud salatina võtsin ma küüne küüslauku ning mingisuguse selleri-õunasalati, mis osutus väga maitsvaks. Poole prae juures oli mu isu otsas, ent järgi jätsin siiski vaid paar kartulit. See on see sõjajärgse kokkuhoidliku generatsiooni kasvatus: alati tuleb kõik toit kenasti ära süüa! Mine või lõhki!


Niisiis manustasin pärast sööki ka oma kaks pilli B-tähega algavat ainet ning tõmbasin tellimuslehelt prae maha. Kirjutasin, et tellin edaspidi kaks suppi. Kuigi ma olen valvemeeskonnast ainus supisööja ning praed on äärmiselt maitsvad, võib seesugune toidu kogus nullida kogu mu taotluse endalt paar kilo maha saada.

Puhkeaeg algas mul seitsme paiku. Algatuseks panin sauna kütte ning tegin valvesüsteemile restardi, kuna pult ei töötanud enam nii, nagu me tahtsime. Siis vaatasin veidi telerit ning poole kümnest otsustasin magama jääda. Magasin sügavalt kella üheni, ilma et keegi oleks mind selle juures seganud.

Hommikupoolik kiskus vihmaseks. Varsti pärast ärkamist tegin kohvi ning sõin ära kaks kohupiimataignast tehtud saia (116 grammi) ning kaks Astri kreemisaia (126 g). Alles see avaldas mõju. Ja seda koos LD mint sigarettidega. Ilmnes kalakajakaefekt, mida ehk on mõnusam KAANISeks nimetada. Võibolla tuli see idee mulle pähe seetõttu, et kalakajaka ladinakeelne nimetus on Larus canus, mis näib otsetõlkes tähendavat õgija-kajakas ning koera nimetus on Canis familiaris, koer aga on ka paras haukaja... Tegelikult tähendab canis vististi siiski vaid koera. Kes neid surnud keeli teab...

Kl 7 paiku jalutas üle õue ning läbi saju Andre. Tuli kohale ning laiutas käsi: oli unustanud maha ajalehed, mida ta mulle tooma tuligi. Lonkis tagasi ning vihm, mis oli sadama hakanud umbes 6 ajal, jäi üle. Andre tuli teise tiiru läbi maja, mis tähendab kaht korrust peamajas ja kolme ühikas. Pärast seda edasi-tagasi käiku soovis minuga koos suitsugi teha, ent oli suitsud maha unustanud. Pakkusin siis talle pooliku paki musta NANO.

Kl 8 paiku sõin ära pooliku paku TUC peekoniküpsiseid ning enne vahetuse lõppu ühe pirni. Kohe vahetuse lõppedes aga sõitsin bussijaama, kus sain kokku just kohale jõudnud Margega. Läksime temaga kohe KENT-missiooni esimesele etapile, kuna Big Ben Pub pidi olema avatud kella 8-st. Et nädalavahetuseti polnud ka vana kaubamaja taga parkimine tasuline, kasutasimegi soodsat võimalust.

Paraku teenindasid ettekandjad peamiselt hotellielanikke. Igatahes saime seal oma 20 minutit istutud, enne kui ma käisin ise letist tellimas. Tellisin meile hõrgutavad omletid (selline on neil nimetus) ning kuna värskelt pressitud mahla polnud, pidin võtma suure kohvi. Marge võttis pisikese cappuchino.

Kohvi juurde võtsin ma taas paarikese B-tähega rohti, mis kaaniat peaks tekitama. Et omlettide valmistamiseks läks kokk alles kanu püüdma, saime niisama lobiseda ning plaane pidada. Kulus veel rohkem kui pool tundi ning mul läkski kõht juba tühjaks. Kui ma tööle minnes olin oma püksirihma pannud viiendasse auku (tavaliselt on see neljandas olnud), töö-öö jooksul aga pingutanud selle seitsmendani, siis nüüd lasin siiski omleti ootuses kuuendasse.

Ma olen alailma ohanud, et kõik mu närvid on ära söödud! Nüüd mõtlesimegi margega kahepeale välja, et ma olen ise kõik oma närvid ära söönud. Marge arvab alati, et mul on igasugused reisipaanikad ja -ärevused ning mina saadan teda alati sellise jutu peale kukele. Nüüd aga arvutasimegi välja, et minul avaldub selline ärevus seedetraktis ning eelkõige selle umbumises.


Omlett oleks võinud maitsvam olla. Muna oli liialt piimane ja soolane, juust sinna peale ei sobinud üldse, juurde pandud jogurtikaste tekitas küsimusi kasutuses. Riputasin kõigele ohtrasti musta pipart ning sõin kastme tomatite ja kurgiviiludega.

Kui koju jõudsin, olin eelmise kaalumisega võrreldes juurde võtnud 200 grammi. Missioon aga jätkub juba kl 15 paiku. Peale selle on meid kutsutud veel minu minia sünnipäevale. Tolle ema on aga õppinud kokk. Väga keeruliseks läheb kõrvalevingerdamine. Näis.

Bilansis

Päev möödus AHHAA lehe uuendamise tähe all. Seekord sõin viimati suisa rohkem neli tundi enne magama minekut. Tulemus osutus kenasti bilansis olevaks, kuna roheliste ja hallide ruudukeste summa annab kokku sinakate ruutude oma. Või vähemasti peaks andma. Hallid kujutavad seekord toodet 4770552221913 ehk RASA Premium Lemon gaseeritud vett.

Kaheksa paiku võin tõhusa õhtueine. Ja selle põhibaasi moodustas 372-grammine KONSUMI ahjukartuli-heeringasalat. Lisasin tootele ühe väikese sibula ning keskmise tomati. Et hapukoor oli otsas, sai sinna lisatud ka törtsak majoneesi. Peab mainima, et tulemus oleks siiski võinud maitsvam olla. Kartuleid ma küll pisut tükeldasin, ent need jäid siiski liiga suureks. Heeringat oli vähe, eriti vähe oli aga sibulat.

Eelöeldud roale "magustoiduks" käänasin soole vahele 166 g Astri köögi porgandi-küüslaugusalatit. Selle koostis: porgand (75%), majonees (taimne õli, munapulber, tärklis, sinep, söögiäädikas, toiduvärv E180a, säilitusained: E202, E211, stabilisaatorid: E412, E415), küüslauk (1%), suhkur, petersell, keedusoola max 1%. Küüslauku oleks võinud kahtlemata rohkem olla. Järgmisel korral saab seda lisada. Toote kilohind on 34.90 ning kui komponendid ise osta, saaks ju selle märksa odavamalt. Iseasi, kas mul on riivi...

Aga rohkem ma tol päeval ei söönudki, jõin vaid vett. Viimase kohvitilga neelasin vist alla ka alles poole üheteistkümne paiku. Eks vett on tarvis veetustumise vastu võitlemisel.

Paraku pole lahtistid ka kõige parem vahend kõhukinnisuse vastu võitlemisel, kuna nii liiguvad vedelamad osised kiiresti läbi keha, kuid mingi tüsedam element jääb siiski liikumatult paigale. Peristaltika, millest Jaanus räägib, toimib vaid paari tunni jooksul pärast tablettide võtmist.

Otsustasin enne uinumist tabletinoosi mitte korrata, kuna järgmise päeva valveobjekt pole teada. Pealauas istudes oleksid piinlikud momendid ebasoovitavad.

X-files: 200808142118

Füsioloogia seisukohalt oli päev pigem igav. Järgneval joonisel on skemaatiline ülevaade magamiseelsest ja -aegsest eluolust. Mulle meeldib mu ebakorrapära ning seega ei olnud mul ka vähimatki mõnikordse 9-tunnise magamise vastu. Nuriseda võiks enne magamaminekut söödud viinerite ja tomati üle. Kuid eks vastasel korral oligi Bisacodyl veidi ülemeelikuks muutunud. Peale selle katkestas see poole peal mu une, et endast veelkordselt märku anda.

Kohe pärast ärkamist kaalusin alla 92 kilo. Muidugi on seesugune kehamass ajutine, kuna kohe hommikust algab ju umbse üheotsalise vorsti täitmine. Kell 10 sõin ära pool kilo Activia kirsijogurtit. Sellise koguse annab täpselt neli topsikest ehk kaks pakikest. Kui uskuda kirjasid pakendil. Sama jogurti pakend on üks ebapraktilisemaid, kuna võtab prügikastis palju ruumi ega ole kokkusurutav. Topsikud on parasjagu sellise kujuga, et need üksteise sisse ka ei mahu.

11 paiku oli kaks Tagasihoidlikku Reedet, esimene püdel ja teine ketšupjas.



Huvitav on täheldada, et poole kilo jogurti söömine tõstis mu kehamassi umbes 700 grammi. Ju on siin lisapõhjuseks ka joodud kohv.

Poole nelja paiku tundsin end taas näljasena ning manustasin 4 viinerit, ühe tomati ja paar kääru saia. Hindasin kogust 200 grammile, kuid seda võis ka rohkem olla. Peaksin endale vist köögikaalu soetama. Pärast söömist võtsin kaks tabletti lahtistit.

Kui linnatiirul käidud, lasin endale serveerida veel ühe kohvi. Aga nende jookidega on enamasti nii, et manustamisele kulub märksa pikem aeg, kui märge väärt. Näiteks oli kl 17:30 tehtud kohvist veel ka kl 22 lonksuke alles.

X-files: 200808141000

Tegelikult hakkas mind juba siiralt tüütama suhe selle preparaadi lubatud mõju ning tegelikkuse vahel. Olga, kes seda usinasti reklaamis, pidi põdema kõhulahtisust või olema vähemasti normaalse seedimisega. Minu puhul aga toimib ühe otsaga vorsti efekt: topid ühest otsast sisse, aga teist otsa polegi. Lõpuks ongi mauk valmis. Igatahes ei ole siiski nii, et igal vorstil peaks tingimata kaks otsa olema!

Järgneval skeemil on Ristiisa külastus ning šoppamisele kulunud aja märkusteta lõik, mis tipneb R3C-ga. Olgu meenutatud, et C tähistab ketšupjat konsistentsi. Kui ma oleksin välja mõelnud tingmärgid, mis suuri soove, kannatusi ja puhetisi iseloomustaksid, poleks söömise ja Reede vahel nii suurt lünka.


Samas tuleb mainida, et poolsihilikult hoidusin õhtusest kohvitamisest. Mulle tuli idee, et kui ma pärast seda operatsiooni KENT enam ei pruugiks suitsetada, siis jääkski veel vaid kohvisõltuvus, mis mõlemad teenivad tublisti vererõhku tõstvalt. Kui need kaks harjumust miinimumi viia, saaks ehk tulevikus ka Lacipilita hakkama. Kohati on lausa kurb, et ma pole Reijo sarnane, kes iga tühiasja pärast arsti poole pöördub. Aga küllap ma siis ka pöördun, kui umbes kuu suitsuta olen olnud. Igatahes pole just palju suitsumarke, mida ma seni proovinud pole. Ja kuigi ma olen suhteliselt hea maitsete eristaja, ei tee ma neil erinevatel põhkudel sedavõrd vahet, et nende marki mitte just peamiselt vahelduse mõttes vahetada. Kõige määravam on alati olnud hind. KENT ise maksab poes juba 40 krooni. Isegi Leek, mis veel vist 5 aasta eest oli kuskil 8 krooni ringis, maksab nüüd 28.


Skeem vihjab, et ma ei jäänud preparaat 309 imet lootma, selleks on mul juba esimese kuuri kurb kogemus olemas. Mäletatavasti lõppes esimene kuur eimillegagi. Sama hästi oleksin ma võinud selle pulbri asemel süüa viinerit ning ära jätta selle piinlikult täpse arvepidamise.

Igatahes manustasin poole seitsme ja ka üheksa paiku Bisacodyli. Ja loogiline, kui vorstikoti alumine pool ka avada, toimub midagi. Kui väljutatud kogused on suuremad kui sisestatud, peab elementaarsete füüsikaseaduste kohaselt mass langema. Kella üheksaks õhtul olingi saavutanud umbes 92 kilo. Ei saa lisamata jätta, et preparaadi reklaamisõnade kohaselt oleksin ma pidanud kaaluma juba vaid 84 kilo. Niisiis, lisaks bakteriseeritud piimatoodetele võtsin appi ka lahtistid.


Aga uni oli kõigele vaatamata sügav ja kosutav. Kella 22 paiku võtsin 7 juppi pereviinerit ning paar kääru Eesti Pagari perenaise saia. Skeemile küll unustasin kanda, kuid kl 0:15 sõin veel 7 juppi viinerit ning ühe tomati. Olin keset und sunnitud tänu lahtistile ärkama ning oma pingeid vähendama. Järgmises sissekandes on kirjas ka tulemused.

KENT

Eelmisel päeval käis kl 11 paiku mu töö juures Endel, kes avaldas suurt huvi KENT-missioonile kaasa tulla. Eelmisel korral sai ta kenasti kõhu täis. Tõi mulle aedube ja puha, mille soovitas ära keeta. Pärast 12 läksimegi turneele, Margo ka kaasas, ehkki teda oli kaunis raske üles äratada.

TREHVis jõime vaid kohvi. GLÄMis ja Big Benis käis Margo üksi, kusjuures esimesest ei antud tšekkigi. Ristiisas otsustasime süüa. Võtsime vahelduseks päevaprae, mis nägi välja palju parem kui maitses. Mina jõin juurde klaasi tomatimahla.

Eriti vastik oli pikkpoisisarnane segurull, mille räbalat maitset toonitasid soojendatud rohelised herned. Ka hautatud hapukapsas ei kõlvanud süüa. Jätsin suisa osa söömata, mis minu puhul on täielikult haruldane nähtus, kuna mind on kasvatatud selliselt, et toit tuleb alati kenasti lõpuni süüa. Tegelikult tellisime esimeseks roaks hoopis vana tuttava hõrgu tursamaksasalati sibulaga. Meie ettekandja käis aga pikalt kusagil ära ning tõi salati alles pärast meie praadi. Esialgu vaid mulle. Endlile tellisime uuesti. Muidugi oli salat endiselt maitsev. Kuid kõht sai sellest siiski liiga täis.


Kella nelja paiku hakkas lahtisti mõju avaldama. Asi oli hull. Kõht valutas ning Reede ootas. Kuid linnas olles pole sedamoodi võimalusi just liialt palju. Lõpuks hakkas päris paha. Lahendus saabuski pärast R3c. Kaheksa paiku õhtul mõõtsin oma ümbermõõduks meeltrõõmustava 110 cm ning massiks 92.1 kg. Igatahes ei tundu sellel preparaadil olevat kaugeltki nii suurt mõju kui lahtistil.

X-files: 200808131200

Et ma teatud põhjustel panin selle blogi parooli alla, mis tähendab sellele ligipääsu üksnes ütlemata valitud seltskonnale, siis ei hakka ma edaspidi ka oma tänulikke lugejaid tüütama detalsete ja ülihakitud päevakirjeldustaga ning kujutan need mingisuguste suuremate ühikutena.

Esimene ühik on läbitud valvepäev koos preparaadi toime jälgimisega. Õigupoolest olin endale võtnud sihiks kirjeldada detailselt oma toitumist, et tõestada eelkõige enda mittekõrvalekaldumist 309 manustamisega seotud piirangutest.

Paraku on lakooniliste märkuste põhjal sedalaadi sündmuste detailne kirjeldamine veidi komplitseeritud. Näiteks eelmisel päeval (11.08) püsis mul veel kl 23 tubli soov Suureks Reedeks, ehkki see sündmus jäi tähistamata. Magasin kl 1...umbes poole kuueni. Korra käisin magamise ajal ka vett viskamas, kuid vastu hommikut toimus gaasirünnak.

Kohe varsti pärast ärkamist astusin ka kaalule ning pidin suureks kurvastuseks tõdema, et mass oli jäänud võrrelduna eelmise mõõtmisega samaks. Manustasin tarvilikud rohud ning võtsin kohvi. Kui nüüd tagant järgi graafikut uurida, võib kahtlustada, et see kohvitamine on olnud siiski liialt sage. Enne 8 oli üle aegade üks väiksemapoolne ja normaalse konsistentsiga SR.

Töö juures toimus kohe selle algul pisike, kuid tõsine intsident. Kõigepealt kutsus Lauri mind enda kabinetti ja pakkus ka kohvi. See oli samast sordist, mida ma ka kodus tarvitan. Mul tuli kirjutada seletuskiri teemal, mis ajenditel ma avalikustasin konfidentsiaalset infot sisaldavad fotod. Kirjutasin umbes 10-realise tihedas kirjas teksti, kus selgitasin ajendina eelkõige soovi oma ülemusi nägu pidi tunda ning kontrollida ka seda, kuidas mu uus fotokas monitorilt pilte teha suudab. Suutis küll. Isegi ilmselt liialt hästi. Kuid lisasin ka fakti, et mina ei pidanud kuigi konfidentsiaalseks pildi ja nime kokkuviimist. Muid andmeid sealt ju ei paistnud.

Veidi pärast seda kutsuti mind ühiselamu puhkeruumi, kus ootas mind Rain, nägusamoeline ja äärmiselt korralikult riides KaPo uurija. Temalt ma saingi teada, et vaenlane just sageli sellist infot ootavatki. Et ta teadvat küll nime, kuid mitte vastavat nägu. Ma mõtlesin ise juurde, et ju siis on see kasulik puhkudel, kui vaenlasel on kavas kedagi näiteks füüsiliselt kõrvaldada.

Varsti pärast "vaibal" käimist oli lõuna. Vahetasin oma prae paki suitsu vastu, mis oli paar krooni kallimgi. Sõin kaks käärdu leiba ja borši hapukoorega. Sellest nokkisin välja rasvasemad lihatükid, kuid suisa tai sõin siiski ära. Seda enam, et seda polnud kokku ilmselt üle 20 grammi. Sisuliselt on seesugune lihakogus minu meelest sama nagu saiatoodetes sisalduv muna.

Igatahes sobis mulle troopiliselt sooja ja sompus ilmaga suurepäraselt päevane magamine, mida ma kasutasin maksimaalselt. Poole kolme paiku helistas korra Margo, veidi pärast kuut helistas aga Marge.

Pärast ärkamist sõin ühe rohelise poola õuna, mille nimi oli kas Garmond või midagi sarnast. Pärast 9 õhtul sõin teisegi õuna, kuid see tundus nii ebamaitsev. Siis võtsin lisaks keskmise suurusega banaani.


Südaöö paiku rahuldasin oma soolaseisu BalSnacki hapukoore- ja tillimaitselise kartulivahvliga. Selle kogus oli 90 grammi. Teise vahvli tõin koju ning selle sõi Raimo.


Poole kolme paiku öösel sõin neli banaani ning pool pakki TUC peekonimaitselisi kreekereid.



Poole nelja paiku oli kergemat sorti liimjas Reede, sedagi suure punnitamise peale. Otsisin seepeale oma kotist lahtisteid, kuid neid polnud mul lihtsalt kaasas. Seesugune umbse koti tunne on lihtsalt kohutav!

Huvitav oli seegi, et uskumatul kombel tuli viimane kadett poole kahe paiku. Üldse oli pärast öörahu vaid kaks tulijat tavapärase edasi-tagasi sõelumise ja suitsetamas käimise vastu. Ja kuni kella kuueni hommikul ei toimunud mingit liikumist. Ilmselt ootas neid ees mingi õppus või tulenes seesugune olukord sellest, et uued kadetid olid eelmisel päeval kõva vatti saanud.

Kl 6, kui tavaliselt on vaata et ööpäeva jahedaim hetk, oli õues 20 kraadi sooja.

Poole 10 paiku, kui koju jõudsin, polnud vaatamata öisele agooniale, suurele söömisele ja vähestele Reedetele vähimatki kaalumuutust. Kaalusin endiselt 92.5 kg. Ümbermõõt oli vaatamata banaanidest tulenenud gaasidele samuti endine, 114 cm. Võtsin seepeale kaks lahtistit ning maiustasin Leedust toodud suitsusõira kallal (10 õhukest viilu, umbes 50 g).

X-files: 200808112345

Ega ka selle päeva jooksul midagi konstruktiivset ei toimunud. Tühjendasin oma arvutit liigsetest failidest ja sorisin niisama siin-seal. Ootasin ikkagi preparaat 309 positiivset toimet. Kõik füsioloogilised sündmused on järgneval graafikul kenasti pildis.

Selgitamist vajavad ehk uued toidud ning helesinakas musta raamiga kastike. Viimatimainitu tähistab mingit jooki, mis pole kohv ega preparaat. Antud juhul oli tegu eespoolkirjeldatud produktiga klassikaline starõi kali. Rohelised on tahkem toit, kuigi nende koguse osas pole ma kindel. Näiteks 14:45 sõin ühe õuna ja kaks pisemat banaani. Et mul puudub köögikaal, siis ei oska ma ka öelda, palju see grammides kokku tegi.

15:30 sõin ära 250 g Activia kirsijogurtit. Mulle hakkas tunduma, et ei jogurt ega ka toores toit ei eruta mu seedeteid mitte üks raas. Tekkis suisa kahetsus, et ma ei manustanud lahtistit.

17:15 sõin kaks erinevat kartulipüreed (hiljem pilt), mis tahkena on kumbki 50 g ringis. Vähemasti põis näis korralikult (ja tavapäraset märksa tihedamini) töötavat.

Enne 22 oli mu ümbermõõt endiselt 114. Kuid mass oli võrrelduna hommikusega kilo võrra kasvanud. Seda ei saa ka imeks panna, kuna sisuliselt olin ma päev läbi manustanud, mitte aga väljutanud erinevaid tahkiseid. Kell 10 õhtul sõin siiski oma tavapärase portsu tomati-sibulasalatit (3 tomatiga) ning enne südaööd jõin paar klaasi kalja.

Igatahes enne südaööd püsis mu mass endiselt pea 94 kg lähedal ning igasugused lootused kõhnuda hakkasid kustuma. Seekordne kustumine oli aga õigustatud seeläbi, et mul oli ju käsil teise kuuri teine päev. Põhiprobleemiks oli siiski umbsus. Sisse läheb, aga välja ei tule. Masendav!