Esimene ühik on läbitud valvepäev koos preparaadi toime jälgimisega. Õigupoolest olin endale võtnud sihiks kirjeldada detailselt oma toitumist, et tõestada eelkõige enda mittekõrvalekaldumist 309 manustamisega seotud piirangutest.
Paraku on lakooniliste märkuste põhjal sedalaadi sündmuste detailne kirjeldamine veidi komplitseeritud. Näiteks eelmisel päeval (11.08) püsis mul veel kl 23 tubli soov Suureks Reedeks, ehkki see sündmus jäi tähistamata. Magasin kl 1...umbes poole kuueni. Korra käisin magamise ajal ka vett viskamas, kuid vastu hommikut toimus gaasirünnak.
Kohe varsti pärast ärkamist astusin ka kaalule ning pidin suureks kurvastuseks tõdema, et mass oli jäänud võrrelduna eelmise mõõtmisega samaks. Manustasin tarvilikud rohud ning võtsin kohvi. Kui nüüd tagant järgi graafikut uurida, võib kahtlustada, et see kohvitamine on olnud siiski liialt sage. Enne 8 oli üle aegade üks väiksemapoolne ja normaalse konsistentsiga SR.
Töö juures toimus kohe selle algul pisike, kuid tõsine intsident. Kõigepealt kutsus Lauri mind enda kabinetti ja pakkus ka kohvi. See oli samast sordist, mida ma ka kodus tarvitan. Mul tuli kirjutada seletuskiri teemal, mis ajenditel ma avalikustasin konfidentsiaalset infot sisaldavad fotod. Kirjutasin umbes 10-realise tihedas kirjas teksti, kus selgitasin ajendina eelkõige soovi oma ülemusi nägu pidi tunda ning kontrollida ka seda, kuidas mu uus fotokas monitorilt pilte teha suudab. Suutis küll. Isegi ilmselt liialt hästi. Kuid lisasin ka fakti, et mina ei pidanud kuigi konfidentsiaalseks pildi ja nime kokkuviimist. Muid andmeid sealt ju ei paistnud.
Veidi pärast seda kutsuti mind ühiselamu puhkeruumi, kus ootas mind Rain, nägusamoeline ja äärmiselt korralikult riides KaPo uurija. Temalt ma saingi teada, et vaenlane just sageli sellist infot ootavatki. Et ta teadvat küll nime, kuid mitte vastavat nägu. Ma mõtlesin ise juurde, et ju siis on see kasulik puhkudel, kui vaenlasel on kavas kedagi näiteks füüsiliselt kõrvaldada.
Varsti pärast "vaibal" käimist oli lõuna. Vahetasin oma prae paki suitsu vastu, mis oli paar krooni kallimgi. Sõin kaks käärdu leiba ja borši hapukoorega. Sellest nokkisin välja rasvasemad lihatükid, kuid suisa tai sõin siiski ära. Seda enam, et seda polnud kokku ilmselt üle 20 grammi. Sisuliselt on seesugune lihakogus minu meelest sama nagu saiatoodetes sisalduv muna.
Igatahes sobis mulle troopiliselt sooja ja sompus ilmaga suurepäraselt päevane magamine, mida ma kasutasin maksimaalselt. Poole kolme paiku helistas korra Margo, veidi pärast kuut helistas aga Marge.
Pärast ärkamist sõin ühe rohelise poola õuna, mille nimi oli kas Garmond või midagi sarnast. Pärast 9 õhtul sõin teisegi õuna, kuid see tundus nii ebamaitsev. Siis võtsin lisaks keskmise suurusega banaani.
Südaöö paiku rahuldasin oma soolaseisu BalSnacki hapukoore- ja tillimaitselise kartulivahvliga. Selle kogus oli 90 grammi. Teise vahvli tõin koju ning selle sõi Raimo.
Poole kolme paiku öösel sõin neli banaani ning pool pakki TUC peekonimaitselisi kreekereid.
Poole nelja paiku oli kergemat sorti liimjas Reede, sedagi suure punnitamise peale. Otsisin seepeale oma kotist lahtisteid, kuid neid polnud mul lihtsalt kaasas. Seesugune umbse koti tunne on lihtsalt kohutav!
Huvitav oli seegi, et uskumatul kombel tuli viimane kadett poole kahe paiku. Üldse oli pärast öörahu vaid kaks tulijat tavapärase edasi-tagasi sõelumise ja suitsetamas käimise vastu. Ja kuni kella kuueni hommikul ei toimunud mingit liikumist. Ilmselt ootas neid ees mingi õppus või tulenes seesugune olukord sellest, et uued kadetid olid eelmisel päeval kõva vatti saanud.
Kl 6, kui tavaliselt on vaata et ööpäeva jahedaim hetk, oli õues 20 kraadi sooja.
Poole 10 paiku, kui koju jõudsin, polnud vaatamata öisele agooniale, suurele söömisele ja vähestele Reedetele vähimatki kaalumuutust. Kaalusin endiselt 92.5 kg. Ümbermõõt oli vaatamata banaanidest tulenenud gaasidele samuti endine, 114 cm. Võtsin seepeale kaks lahtistit ning maiustasin Leedust toodud suitsusõira kallal (10 õhukest viilu, umbes 50 g).
4 kommentaari:
Kui nüüd pidada kaalulangetamist kogu siinses blogis kirjeldatava ponnistamise põhisihiks, siis tuleb kõnealust päeva, vaatamata põhjalikule kajastamisele, küll nurjunuks pidada. Ent ega ka Roomat ühe päevaga ehitatud. Seega lootkem edaspidi suuremaid töövõite!
Kui Jaanus kõike kirjutatut nii ebatähelepanelikult loeb, ei maksa ka imestada, et ta teatud nüansse kallutatult näeb.
Just sellesama sissekande alguses on mul märgitud ka mõned põhisihid. Kaalulangetamine on muidugi samuti üks nende hulgas.
Vähemasti sai kusagil algupoole ka märgitud, et lisaks kaalulangetamisele on mu kindlaks sooviks tõestada, et igasugune reklaam on pask. Senised tulemused on sedagi ilmselgelt kinnitatud, et Olga reklaamartikkel on pask.
Loomulikult võime targutada teemal, et me ei tea midagi Olga füsioloogiast ega toitumisharjumustest. Tema puhul ehk see kaalu langemine tõepoolest toimis. Küll aga liialdas ta ilmselt lausega, mis viitas sellele, et pärast kolme päeva võib süüa kõike ja piiramatult.
Selline lausung ei kõlba juba kasvõi energia jäävuse seadust silmas pidades. Tahtsin tõestada, et Olga jutt ei ole õige ning sain selle tõestatud.
No selle postituse alguses neid eesmärke küll kirjas ei ole.
Samas valitseb webxani suureksperimendi kahe põhisihi vahel dramaatiline vastuolu. Ühelt poolt loodab ta reklaamitud preparaate pruukides kehamassi kaotada. Teiselt kibeleb ta aga soovist tõestada, et preparaadi reklaamitav lahjutuslik mõju on olematu ja tegelikut selle abil kaalu langetada ei õnnestu. Huvitav, kuidas peaks siis webxani vaene keha aru saama sedalaadi vastuolulistest ootustest???
Võimalik küll, et inimliigil on olemas lisaks talle endale veel mingisugune omaette eksisteeriv lihakeha. Mul on see puha üks ja sama.
Mina ise vastuolusid ei näe, küllap siis ka keha mitte.
Postita kommentaar