1. novembri eineks olid kanapallid. Ka ahjukartul praekapsaga ning sibulasalat, magustoiduks hapukoorekook. Lõuna koos Margega. Õigel päeval jäi pilt heiskamata.
4. novembri eine oli koos Dimaga, võtsin kala praekartulitega, salatiks marineeritud keedupeeti ja kurki. Magustoiduna Rehepapi kohupiimakook.
Stress on selline vahva sõna, millist veel poole sajandi eest ei tuntudki. Täna on aga võimalik igal väiksemalgi juhul seda eksimatult diagnoosida. See oleks samas aga samatark tegu, kui ennustada kovipaksult, et üks või teine inimene hingab, eriti siis, kui elus on.
Tänasele (6.11) eelnenud öö sai mul ilmselt just stressi vastu võitlemise või siis profülaktika mõttes venitatud suisa 10 tunnile. Uinusin sisuliselt kohe pärast Tuvikesi ning venitasin magada kella 11:30-ni. Pärast ärkamist kaalusin 86.1 kg. Põhjustest kirjutasin eraldi blogis.
Oma "hommikueine" sõin 18:30, seleks oli kerge vitamiinisalat, lätlaste praetud räim marinaadis ning paar rõngikut, kokku 480 grammi. Muidugi kohvi jõin ma päev läbi suurtes kogustes, ja mitte liiga lahjat. Kl 20 kaalusin end koos mundriga ja sain 87,3 kg. Kui ma saaksin selles kindel olla, et kannan pidevalt üht mundrit, oleks sellest ju kaalumisel suur abi.
Igatahes hakkab mulle üha enam tunduma, et stressi vastu võitlemisel saab söömise asemel ka unemaale põgenemist kasutada. Võimalik, et siin on ka mu mitmete unilase tüüpi tuttavate tegevuse võti?
5 kommentaari:
Lõpuks ometi õige järeldus :) Just uni päästab stressist.
Uni on tõesti tõhus stressipeleti. Parem keerata mõnusasti magama kui asuda tegelema mõne vastiku, ent kiireloomulise asjatoimetusega! :P
Kui nüüd maailma suurimaid unespetsialiste-unilasi kuulda võtta, siis jääb vaid tõesti loota, et mulle jääb ööpäevas ka mõni tegusam tunnike, kui ma ei põõnuta :P
icc
Viimaste nädalate praktika näitab, et tõesti on iga tunnike tegusam kui olla eelnevalt välja puhanud. Väsinud ja uimase peaga võib juhtuda hullematki kui vaid Vista hävimine arvutist :)
Postita kommentaar