Pisut nukker on seda mainidagi, et seisak jätkub. Aga tõsi ta on, et selle õigustuseks võiks leida kümneid põhjusi. Pealtnäha on kõige arusaadavam, kui olukorra kohta öelda — laiskus.
Nagu ka juuresolevast tabelist näha, on olulisel määral vähenenud üksnes öise söömise osakaal. Kuid kui vaadata söödud kalorite hulka, siis pole ilmselt mitte niivõrd vähenenud öise söömise hulk, kuvõrd just proportsioonid. Varem ma hoidsin päevast kalorihulka ikka veidi enam määratud normi piires. Need on need söögiisu tõstvad jalutuskäigud looduses!
Kuid hetkel ma siiski nii väga ei muretsegi kolossaalsete kalorinumbrite pärast. Peamine, et tulp Kg ei tõuseks, mida ta paraku siiski teeb. Muidugi on jutuks siin sada grammi, mis on vähem kui ühe tõhusa istungi saak, ent asi on siiski põhimõttes.
Nüüd, kus ma teadlikku jälgimist alles esmaspäevast jätkan, on mul võimalik tugineda üksnes enda massile. Kui see mu puhkuselt naastes on tublisti tõusnud, nagu see karta on, siis tuleb teostada uus rangemat tüüpi jälgimine.
Võõras keskkonnas valdab mind enamasti meil kõnekäänuks saanud «reisiärevuseks» nimetatud sümptom, mis mu niigi väheldased istungid praktiliselt nullib. Vähemasti on mul tõsine lootus, et ma ei võta kolme arvutustevaba päevaga juurde 2...3 kg päevas. Eks me näe.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar