Vot eilne põgus jalutuskäik värskes õhus oli tõeline pauk. Ma ei julgenud arvatagi, mis tulemus on hommikul, pärast magamist. Igatahes andis see päev lõpliku kinnituse mu kahtlustele, et värskes õhus jalutamine ja nn tervislik liikumine on tervisele kahjulikud. Mul tekkis seesugune pöörane söögiisu, et ma sõin vist kolme päeva normi korraga. Tõsi, juba enne magamaminekut kl 3:30 paiku oli mul all paras baas, 909 grammi toitu ja 244 vett ning 1390 kcal.
Enne õue minekut sõin ma tagasihoidlikult. Paar kääru vorstileiba ja kaks Activia jogurtit, tõstes toidu massi veel vaid 385 g võrra, kalorsuselt aga koguni 603 kcal.
Linnutiirult naastes aga sõin ära veel paar kääru vorstileiba sibulaga, ühe leiva konservvorstiga, terve paki Farmi sidruni-kohupiimakreemi, killu tšilliga šokolaadi ning paki Rimi mehhiko toorsalatit (47 c) ja paki paneeritud räimi.
Päevane saagis tegi taas rekordi: vett (sh kohvi 5 tassi) kokku 3027 g; toitusid (äärmiselt erineva vedelikusisaldusega) kokku 2585 g, mis andis mulle kokku 3759 kcal! See on pea kaks ja pool päevakogust!
Tundsin end lõpuks täiesti haigena. Magama läksin juba 2:30 paiku ning tõusin 7:30. Enesetunne polnud siiski kiita. Poole tunni pärast magasin veel teisegi viis tundi, nagu talveunes mäger. Kui ma lõpuks kl 13 paiku aktiveerusin, mõõtsin värisevil käsi oma massi. Ja oh imet, see polnudki 96 ega 84 kilo, vaid hoopis 81 kg!
Kuid ma leidsin sellele ka seletuse. Nimelt on kõik mu praeguse tabeli ja arvutuse kriitika seisnebki selles, et see ei arvesta mingilgi määral füüsilise koormusega ning on arvutatud tubast tegevust silmas pidades.
Kui end logisin vastava uuenenud toitumissaidi kasutajaks, võisin välja arvutada ka tõelise päevase kulu. Siinjuures peab silmas pidama, et petsin end igas nüansis. Näiteks valetasin oma kehamassi pisut pisemaks, vanuse pisut kõrgemaks ning aktiivsuse võimalikuld madalaks. See pidanuks andma väiksema tulemuse, kui reaalselt vaja. Ehkki eks liikumatult istuva inimese jaoks olegi jalutuskäik kõnnumaal samahea kui kerge füüsiline koormus. Tulemuseks sain järgmised arvud:
Seega, eilne 3759 kcal sai tegelikult ületatud vaid umbes 150 kilokalori ulatuses. Kõik see selgitab, miks füüsiline koormus on mulle pigem «kahjulik» kui kasulik.
Eks ta tiba tüütu ole, kuid kui soovida selgelt pidada jätkuvat joont, ei pääse ka lisaarvutustest.
2 kommentaari:
Ega siit ikka muud järeldu, kuiet füüsiline pingutus on toidu raiskamine :P
Jah, muidugigi võime kõnelda toidu raiskamisest, samas kui miljonid neegrilapsed surevad näljasurma. Sellest suurem raiskamine on siiski suurte kaupluste minemavisatava toidu kogus koos selle juurde arvutatava hinnaga.
Tegelikult ma pigem sellele tahtsingi vihjata, et kogu see liigutamise propageerimine pole muud, kui sigakaval võte raha teenimiseks. Kus sa ikka korraliku spordivarustuseta liigutad! Aga varustuse peab ju ostma. Ja kui juba osta, siis võimalikult kallis ning firmakas.
Kui aga jälgida mistahes toitumissoovitusi või isegi dieete, siis 99% neist on rajatud sellele, et inimene a priori peab võimalikult palju sööma, võimalikult tervislikku ja kvaliteetset toitu. Mida tervislikum ja kvaliteetsem, seda kallim. Eriti veel moeröögatuslik ökotoit, mida on peene tehisväetise asemel puhta sita peal kasvatatud. Seda toitu tuleb aga osta... Ja enamasti võimalikult suurtes kogustes.
Näiteks olen ma viimasel ajal olnud püstihädas, et kauplustes on suured kogused liiga palju soodsamad, et pisikest kogust üldse osta. Kuid suurt kogust ei taha sageli järjest pruukida ning see reeglina rikneb. Igatahes ma pean järgmisel korral mõtlema, kumb on otstarbekam, kas osta terve päts nt musta leiba ning pool sellest minema visata või osta pool pätsi praktiliselt sama hinnaga...
Postita kommentaar