Lähtun sellest, et soovituslik päevane kiudainete kogus peaks olema 10...20 g, kaalulangetajatel pigem 20. Kahtlemata lisab selle nüansi jälgimine omakorda peent nüanssi oma toitumise jälgimisse, kuid võimalik, et tasub end pikapeale ära.
Igatahes iseloomustab lõppenud vaatlusperioodi valdavalt roheline suund (st näidud on eelmise perioodi omadest pisemad), välja arvatud keskmise päevase vedeliku ning enne uinumist manustatud kalorite hulga osas.
Väga tõsise suhtumise (st ühtlasi ka vastava aja) puudumist ilmestab uskumatult stabiilsena püsinud kehamass. 15.11 violetne null tähistab mu keerukat olukorda omega määramisel. See tähendab ju enne magamist söödud toitu. Tol ööl jätsin ma une vahele, mistõttu ei osanud seda märkidagi. Muidugi ei tähenda see seda, et ma oleksin öö läbi söönud.
Roosakasse kasti panin need päevad, kus söödud toidu koondkalorsus oli lubatust tunduvalt suurem. Selline paha komme tuleb otseselt ajanappusest ning suutmatusest endale sedagi vähest aega leida, et arvutada enne söömist, mitte konstateerida hiljem tehtut. Sinised numbrid, nagu varemgi, tähistavad osaliselt hinnangulisi näite.
Ehkki öise söömise protsent on tõusnud, võib see olla tegelikkusest veelgi suurem (kui oleksin arvutanud mingist kindlast kellaajast uneaja, mis seekord olemata oli). Teisalt, kiudainete hulga näit on koheldav minimaalsena. See tähendab, ma pole viitsinud iga toidu komponendi puhul seda arvutada, enamasti seda aga pakenditele ei märgita. Tänuväärselt on kiudained ära toodud leivatoodetel, mitte aga näiteks rohelistel salatitel. Samas aga sisaldab kiudaineid isegi magushapu kapsas. Ostsin täna sellise. Selveri oma, päris maitsev. Toodet oli 396 grammi, sellest kapsast 83,3% (karbile märgituna). Hautatud kapsas on aga 1,7% kiudaineid. Nii saab kergesti arvutada, et nimetatud roast sain ma 5,6 g kiudaineid.
Eks paistab, kui kaua ma viitsin (jaksan) neid kiude lugeda. Eks see ole rohkem selline ajaviitetegevus, mis pole omaette prioriteet. Prioriteedi enda kallal on aga jätkuvalt vaja töötada.
2 kommentaari:
Unestatistika on iseenesestki huvipakkuv, nii et vastava harjumuse juurdumuse korral tasub selle pidamist ehk siiski jätkata. Massi stabiilsus on seevastu küll päris hämmastav. Justnagu oleks webxani hektiline elustiil ühtäkki korrapäraseks käändunud!
Minu elustiil on elu aeg korrapärane olnud. Korrapärasus seisneb stabiilses korrapäratuses.
Une statistika mittejälgimine aga soodustab leebet uinumist. Siis ei pea kella jälgima ega püüdma seda hommikuni meeles pidada. Pealegi pole ju liiga oluline, kui mitu tundi ma magan. Aastatepikkune jälgimine on näidanud, et une kestus on mul seni olnud NULL kuni 14 tundi. On olnud päevi, kus ma olen maganud 2 tundi, mõne tunni ärkvelolu möödudes veel paar tundi. Üldläbiv keskmine on siiski jäänud 6 tunni kanti.
Tegelikult olen ma jõudnud järeldusele, et magada tasub täpslt nii vähe kui võimalik, aga mitte raasugi vähem. Siis on hea olla ja meel rõõmus. Liiga pikast magamisest on alati pigem kahju — pikeneb näiteks virgumise aeg, mitmed olulised toimingud jäävad tegemata, unustad rohkem, oled uimasem... Tagatipuks tabab sind veel migreenihoog ning tekib stress kujunenud situatsioonist.
Postita kommentaar