Maitseelamusi (3)

Ma vist juba eelmisel korral kiitsin seda kuumsuitsuheeringat, mis garneeritud küpsetatud porgandi ja sibulaga ning sinepiseemnetega. Väga meeldiv Rimi hõrgutis. Isegi kui mõned luud juhtuvad hamba alla sattuma, on heeringa luud nii õrnad, et ei tee suurt häda. Valdavalt on aga roog luudeta. Pakendid, mida ma näinud olen, sisaldavad kaht kalapoolt, millest üks on ka nahatustatud. Ainsa puudusena tuleks mainida kalorsuse puudumist. Olen selle juures kasutanud kaudset meetodit ning arvestanud kalorsuseks 245.



Otsustasin enda öist soolaseisu leevendada keedetud kaalika ja viineriga. Huvitaval kombel näitab TKA mulle keedetud kaalika kalorsuseks 12.8. pakendil oli aga kirjas, et see on vähemalt 30. Lisasin veel ka võimaitselist margariini, soola ja tilli. Tuleb mainida, et ahjus ja pärisvõiga küpsetatud kaalikas on siiski veidi maitsvam, ent asja ajas ära seegi. Pakike keedetud kaalikaid (Sagro Food toode) maksis € 1.34 kilogramm. Kummlisel kombel oli mul tšekil kirjas kogusena 0,628 kg, reaalselt kaalus pakk 441 g ning pärast pakendi äraviskamist ja keeduvee äravalamist jäi alles vaid 395 g. Niisiis maksin mina umbes 400 grammi eest € 1.18. See teeb vist kilo hinnaks € 2.99. Kui see ei olnud pettus, oli see mingi eksitus.


Et mul on iga päev sünnipäev, siis oli mul hea meel saada üheks järjekordseks sünnipäevaks tore blender. Möödunud sissekandes olin suutnud sellega valmis meisteradada jäätisekreemi. Mina arvasin, et see blender oli nagu blender ikka, või vähemalt selline asi, mis oleks justkui tagurpidine nuimikser. Selgus aga, et see on hullem kui porgandiriiv. Õuna ja banaani see igatahes ei purustanud. Kaapis vastavatele puuviljadele kiireloomulised sooned sisse ning sinna see jäi. Võimalik, et põhjus oli selles, et banaan ei ole botaaniliselt puuvili, vaid pelgalt rohttaime jahujas mari.


Avastasin hiljuti huvitava lihatoote, TEX-MEX peekoni. See sobib hästi kokku minu pekidieediga ning on maitsev ka eriliste lisanditeta. Näiteks küüslaugupekile kühveldan ma kõvasti soola ja pipraid juurde, rääkimata küüslaugust.


Pakendile märgitult on sel peekonil kahtlaselt madal kalorsus, vaid 218. Samas kui küüslaugupeki kalorsuseks olen ma arvestanud 890.


Tex-Mex peekoni viilud on hea pooleks lõigata, haarata toetuspunktiks mingi koorikleib, katta see ühtlase kihi värskelt viilutatud küüslauguga ning seejärel kolme poolviilu pekise peekoniga. Peale siputan ma reeglina pisut soola ning kas küüslaugupipart või viie pipra segu. Küüslaugu puudumisel ajab hädaga asja ära ka paks kiht mädarõika ja kange sinepi segu. Kui keegi peaks imestama, et kas peale selle kõige peekoni maitset ka tunda jääb, siis tuleb vaid soovitada endal järgi proovida.


Et üks sell mu leibkonnast nüüd McDonaldsis töötab, otsustasime Alvariga ükspäev ka sealseid roogi proovida. No egas nood road pole vist viimase sajandi jooksul kuigi palju muutunudki. Küll aga avastasin ma üllatusega, et iga roog pakitakse eraldi pakendisse ning pakenditele on peale märgitud kalorsused. Minusugusele jälgijale on noist suur lohutus.


Kuid kalorsus on viimasel ajal sageli see, mis määrab. Näiteks kui on valida odavama ja kallima koogikese vahel, valin ma mitte tingimata odavama, vaid kalorivaesema. Näiteks maksis meekook viimati 2,5 krooni vähem kui pildil kujutatud toorjuustu-marjakook. Kuid ma valisin just selle, kuna selle kalorsuseks olid nad arvutanud 198.8, samas kui meekoogil on see üle 300. Siin kujutatud kook oli tegelikult pisut vedelam kui koogile kohane (ju see toorjuustuks nimetatu oli želatiinita kohupiimapasta), kuid äärmiselt maitsev.


Kui mingi asi maksab poes alla ühe täiseuro, tekib mul alati kiusatus seda ka osta, eriti kui see vähegi süüa sünnib. Nii ma proovisingi hiljuti tehislikku kalamarja. Peab mainima, et must mari on peenem ja maitsvam.


Punane meremari meenutab samuti ehtsat kalamarja. Vähemasti krõmpsuvad need meeldivalt hamba all.


Kõige hämmastavam on aga nende meremarjade kalorsus. Vaatamata sellele, kas see on värvitud karotiiniga või meenutab pigi, on nende põhikoostiseks sisuliselt merevetikas. Nende toodete kalorsus on kõigest 12 ja pildil oleva «kalamarajasaia» raskemaks pooleks ongi röstsaiaviil. Väga hea võimalus kergeks ja elegentseks eineks.


Rimi nn omatoodete hulka kuulub ka pildil olev toode. «Kooritud ploomtomatid omas mahlas» on küll madala (24) kalorsusega, kuid suhteliselt maitsetud. Lisasin tublisti soola ja pipart kui oma generatsiooni esindajate põhimaitseaineid.


Ingman oli välja toonud taas ühe uudistoote. Vanlillijäätis õuna ja kaneeliga. Vähemasti polnud mina seda varem trehvanud. Suhteliselt väikese kalorsusega (182) meeldivalt vähemagus jäätis.


Balbiino jäätisetort Romantika (193) on kahtlemata veelgi maitsvam ning samuti mitte liiga kaloririkas. Lõviosa kaloreist annavad pähklipuru ja šokolaadiglasuur. Selle jäätise juures meeldib mulle kõige enam jäätise pähklvõine osa. Tegelikult on olemas ka nn dieetjäätiseid, kuid eks ma neist räägin siis, kui ma millalgi jõuan ammulubatud jäätise-peatükini.


Näiteks Peetri Pizza Frutti di Mare kalorsus on 208.5. Seda söögikohta külastasin juba neljandat korda. Ikka põhjusel, et see võimaldab kenasti mul neid kaloreid jälgida. Isegi kui need pole sajaprotsendiliselt täpsed, annavad need mingisugusegi orientiiri.


Neljas külastus Peetri Pizzasse ja neljas erinev pitsa. Üldjoontes ja jämedalt võttes on need kõik suhteliselt ühesuguse maitsega, kuna maitse põhiosa moodustavad krõbedaks küpsenud tainas ja juust. Seekordse pitsa puhul häiris mind krevettide vähesus.


Kuid saiatooted on kahtlemata ühed kaloririkkamad mu menüüs, jäädes teisele kohale pekkide ja suitsuvorstide järel. Näiteks selline nimetu protsendimärgiga Rimi sai on kalorsusega 274. Ka erinevate saiade põhjal võiks suisa eraldi sissekande koostada, kuid sedagi siis ehk millalgi hiljem ning ilmselt pärast jäätisi.


Ehkki ökoloogina peaksin ma ära põlgama kõiksugu plastmasstopsikud ja –ümbrised, ei saa ma kiitmata jätta enamiku kulinaaride salateid. Hetkel ei hakka ma juttu solkima mittemaitsvate toitude nimetamisega. Mitte et ma neidki maitsnud poleks, kuid tulevikus ma neid tavaliselt ei osta. Üks lihtsamaid ja odavamaid on Selveri köögi kapsa-porgandisalat, mille kalorsus on vaid 68 ning kiudainete sisaldus (arvutasin minimaalse) 1,78%. Samanimelist artiklit müüb ka Rimi, kuid neil on lisatud ka õli ning kapsa-porgandi proportsioonid on teised. Rimi samanimelise salati kalorsus on 128 ning kiudu 1,86%. Tõsi, need kaks pole ainsad sama salati tootjad.


Rimi köögi kapsa-porru-sellerisalat on imemaitsev. Siia see pisike kogus õli (ja vist ka suhkrut) sobib imehästi. Kalorsus on vaid 54 ning kiudaineid arvutasin 1,98%.


Hoopis pettumuslikuks osutus aga peedi-kurgisalat, kuna selle peamiseks koostisosaks polnud mitte peet ega kurk, vaid paksendatud majonees. Mitte ka et sel majoneesil maitse poolest midagi viga oleks. Meenutas Hellmansi oma (kuid võib olla vabalt originaaltoode). Kui ka kiudainete sisalduse sain sellele arvutatud 1,58%, siis kalorsus (171) tundus mulle liialt tõsine.


Muidugi söön ma ka märksa kaloririkkamaid asju isukalt, ainult vähem. Veel eile sõin ära kaks tiiba kolmest. Kvikkeri kuumsuitsu brolieritiiva kalorsus on 276 ning rasvasus 23%.


Kui tõsiselt kaloririkastest asjadest kõnelda, siis šokolaadid on esirinnas. Näiteks see Laima 70% bitter on kalorsusega 521 ja rasvasusega 38,3%. Magusaid šokolaade ma ei armasta, kuid ega ma viimasel ajal neid mõrusid ka üle neljandiku tahvli korraga ei söö. Neljandiku tahvliga saab keresse niigi 130 kcal ja 25 g.


Selline Bella Bellissimo maasikakompott on aga üllatavalt kalorivaene (59). Arvutasin sellelegi tootele kiudainete sisalduse, saades selleks 0,64%. Kui selline tulevikuski vaid 50 senti maksab, võib seda tulevikuski osta, isegi niisama söömiseks.


Üks tõhusamaid poolfabrikaate on mitmesugused pelmeenid. Kui osta mitte just kõige odavamaid ja kõiksugu sooni ja kõõluseid sisaldavaid tooteid, on suutäis väga maitsev. Ja viimasel ajal ikka Delmaga. Enda kiituseks võin lisada, et sellegi roa puhul jagasin selle praktiliselt pooleks, ehkki pakis oli 41 pelmeeni. Seesugune 20 pelmeenist koosnev ja margariiniga maitsestatud roog kaalus 218 g ja andis 517 kcal. Tõsi, pildil pole keedetult samad pelmeenid, mis Bravissimo Italiano pakis.

Joonealane

Võtsin nüüd siiski lõpuks kätte ja JÄLGISIN ka enda manustusi. Mida kõike, selle kohta ma alles koostan sissekannet. Igatahes on jälgimisest igal juhul kasu. Kui ikka see päevane koondsumma hakkab liialt suureks paisuma, tuleb valida madalama kalorsusega vahe- või peapalukesi.


On siiski ka näha, et potentsiaali veel on kõvasti. Egas see ülemäärane kiudude kogus pole ka teab mis eesmärk. Kuigi seekordne keskmine päevakogus jäi alla 20 g, on see siiski täiesti paras ja nn nõuetekohane. Füüsiline koormus: NULL. Pärast südaööd (ja enne uinumist) söömised on andnud keskmiselt kolmandiku ööpäevasest kalorite hulgast. i...x-Dif jälgimisest on kasu.

Maitseelamusi (2)

Mõistagi ei tasu loota seegi kord, et ma kõik oma suutäied lugeja ette laotan. Küll aga taas põnevamad elamused ning vastavate toitudega seonduvad assotsiatsioonid. Kokkamisega ma pole ikka veel tegelema asunud, kuigi olid ka ajad, kui toitu tuli teha mitu korda päevas.

Esimene kaader viib mind kohe anekdootliku seiga juurde, kus ma olin pildil kujutatud purgi avanud ning pisut imestanud, et purgi kaas on seespidiselt ebakaubandusliku seenekirmega kaetud. Kuid et kodukurkide puhul seda alati esineb, siis mõtlesin, et mis see hallitus mulle ka nüüd teeb. Sel hetkel ma ei mõelnud üldse võimalusele, et tegu võikski olla koduse tootega. Hakkasin kõhklema ja sildile tähelepanu pöörama alles siis, kui lugesin sellelt enda meelest kurkide kalorsuseks 65. Oli naljakas küll. Muidugi on see hernestele kohane kalorsus ja loomulikult oligi tegu koduse tootega. Mul on siiski toredaid sõpru, kes mind aeg-ajalt varustavad imehea kodutootega.

Kurgid olid mõeldud soojade leibade kõrvale. Siin on kaks poolitatud rukkipala (59 g), pool pakki (66 g) sõbra vorsti ja pisut (28 g) sinihallitusjuustu. Äärmiselt maitsev, kuid kole kaloritikas ja soolane. Kokku on sel taldrikul 548 kcal väärtuses toitu. Üle poole purgi (293 g) kerges koduses marinaadis kurki lisas veel 44 kcal. Kokku oli selles poolekiloses roas 13,3 grammi kiudaineid.

Valguvajadust rahuldan ma peamiselt mitmesuguste piimatoodetega. Muidugi on mul olemas ka teatav valik eelistatuid, ent ma ei suuda ega ka taha midagi ette võtta oma huviga uute toodete vastu. Võimalik, et ma olin seda Tere virsikujogurtit varem proovinud. Muidugi on see kaunis rasvane (3%) ning maitsev, kuid mul polegi hetkel meeles, kas selles olid ka puuviljatükid või mitte.


Danone lastejogurt, maasikatega Danonki oli ka kaunis maitsev. Kuid pakendit on siin võrrelduna söödava osaga ülekaalukalt. Laste jaoks oli veel mingisugune kokkupandav lelu.


Nordic toodab põnevaid kiirputrude segusid. Pildil on kaerahelbepuder mustikatega. Ühest pakist ei saaks minusugusele suure söömaga kerele midagi. Kahes pakis on kokku ca 70 g tahket ainet. Sellele on sobiv lisada umbes 300 g vett. Kalorsus on sellisel pudrul ligi 250, lisaks saab 5,5 g kiudaineid. Suhteliselt maitsev, kuid üpris inetu välimusega toit.


Seda lihakastmega Tuulast pärit nuudlirooga iseloomustab harjumatult suur papist pakend, mis andis keeva vett peale valades maitset. Vaevalt seda oleks vähendanud ka kaasa pandud plastmasskahvel. Nuudlite peale tuli endal valda mingi rasvane kaste, puljongipulber ja maitseainete segu. Ebakohaselt kallis maotäis. Teisalt on need nuudlid ka uskumatult kaloririkkad (423).


Rimi heeringaroog mulle millalgi meeldis. Siin on kenasti koos keedetud kartul tilliga, keedumuna, sibul, heeringafilee ja hapukoor. Seekord oli hapukoor äärmiselt ebameeldiva maitsega ning ma jätsin selle söömata. Rimi on minusuguse eest hoolitsenud ning sedasorti roa ligikaudse kalorsuse pakendile märkinud. See siin on 146. Ühest roast saab üle 400 c.


Rimi räimevorm oli samuti ebameeldiv. Isegi kui maitsega võis enamvähem rahule jääda, vallandus toidust pärast selle soojendamist vänge kalahais, mis tekib peamiselt mitte just kõige värskema soolakala praadimisel. Vormiroa kalorsus on 160, mass ligi 300 g.

Kui Rimi plastmasstopsid, erinevalt kõkide teiste kaubanduskettide omadest, ei talu mikrouunis soojendamist. Seda üllatavam oli, et fooliumkausike ei häirinud uuni tööd, nagu näiteks kuldservaga taldrik.


Praetud kilud marnaadis on omapärane leid. Mitte just kuigi elegantne, ent maitsev. Karbis on enamasti umbes 240 g söödavat, kalorsusega 134.


Kilu, isegi praetut, ei saa süüa leivata. Leiburi rukkipalas on 10% kiudaineid. Ma polegi aru saanud, miks kiudainete sisaldus märgitakse peamiselt vaid leivatoodetele (on siiski ka mõningatel jogurtitel ja isegi mahladel) ning grammides. Ma ise arvasin, et kui 100 g toote kohta on 10 g kiudaineid, sobib seda ka väljendada lihtsamini: 10%.


Ka Poesia-sarjal on viimsel ajal kalorsus peal. Mida aeg edasi, seda enam seda nõuet täidetakse. Tõsi, kohati tekib nende märgete puhul ka teatavaid kahtlusi, kuid eks ma kirjutan sellest siis, kui millalgi vastavate toodeteni jõuan.

Maasika-jogurtikoogi häda on selles, et see on vaatamata tagasihoidlikule kalorsusele (169) väga maitsev ning minusugune suuresuuline ei suuda iial lõpetada, enne kui kogu kook otsas. Ja üks seesugune ports on ligi 400 g. Pildil olevast koogist sain ma 627 c korraga.



Maahärra rohke lihaga pelmeenid (240 c) on sarnane toit, mis üheks portsuks justkui liiga suur saab, eriti kui kogu paki saagis (357 g) kokku arvutada. Kui pelmeenid on maitsvad, siis ei pea ma neid solkima teravate äädikaste või chilliste kastmetega. Hiljuti avastasin enda jaoks võimaitselise Delma (370 c).
See portsjon sisaldas 20 pelmeeni ning andis kokku 938 kcal.


Kohupiimakook on samuti üks mu nõrkusi. Selveri kohupiimakoogis on õunatükid, muidu oleks see kohupiimakook rosinatega. Selver on juba hulk aega oma toodetele ka kalorsuse märkinud. Sageli koguni humoorika täpsusega. Näiteks see toode on neil 280,6. See tükike kaalus 168 g ja ma manustasin 471 c.


Odrakruubid sealihaga (108 c) on veel üks Selveri toode, mida ma aeg-ajalt tarvitan. Kõige paremini sobivad kruupide vahele marineeritud jalapenod, mida ma nende suhteliselt krõbedale hinnale ei raatsi alati osta. Seekord lisasin rohelist hernest (63 c). Paraku pingutasin kogusega taas üle. Kokku on siin pool kilo toitu kogukalorsusega 490.


Ingmani uus toode, SuperViva jõhvikate ja leivaga, oli soodusmüügis. Sedalaadi soodustusi teostatakse aeg-ajalt paljudele tootegruppidele, et minusuguseid gurmaane (vabandan, kui keegi siinkohal naerma pursatas) ostma meelitada. Loomulikult kasutasin ma juhust, et see ära proovida.


Kui mul nüüd millalgi on meeles siia blogisse see jäätisteteemaline sissekanne teha, siis loodetavasti ma ei unusta seda panna pingerea lõppu, kuna midagi nii ebamaitsvat polnud ma varem saanud. Kujutan ette, et kui need leivatükid olnuksid mitte hapust, vaid mustast leivast, oleks tulemus parem olnud. Vaatamata vähesele magususele on see jäätis kaunis kaloririkas (201). Veidi üle kolmandiku liitrisest jäätisest sõin ma pikkade hammastega ühel päeval siiski ära. Järgmisel päeval otsustasin madisepäevapuhuse kingitusena blenderi saanuna seda ka proovida ning ülejäänud jäätisest mingisuguse segu teha. Lisasin kolm mandariini, umbes 100 g vaarikamoosi, pisut astelpajumoosi ning segasin ühtlaseks massiks. Ei puudunud palju, kui ma oleksin selle külma kreemi vaatamata magustamisele minema visanud.

Selver aga üllatab. Selveri toodetega pole mul ka seesuguseid ebameeldivusi seni esinenud, nagu millalgi Rimis nende paneeritud räimedega. Sellel kandikul on kuumsuitsuheeringas huvitava garneeringuga. Paraku polnud tootel kalorsust ning ma määrasin sellele mujalt otsitud 245. Kala aga oli tõsiselt maitsev ning ilmselt ostan seda ka tulevikus.

Aga kui sooled on magusast kokku kleepumas ning isukeskus taob trummi rütmis «midagi ikka veel nagu tahaks», tasub kalorijälgijal ette võtta kiudainete- ja valguririkas purk rohelisi herneid. Eks herneid ole ka mitmeid. Bonduelle on üks kallemaid, kuid ka kvaliteetsemaid. Kui võrrelda nende hernestega, mis olid kruupide sekka sokutatud, oleks see umbes nagu vingerja võrdlemine angerjaga.

Võib ju imestada, et kus on siis seapraad ja hapukapsad, nagu aastalõppude menüüs kohane. Võin häbita vastata, et hapukapsast olen ma samuti söönud mitmel erineval kujul. Seapraadi mulle pole küll antud. See-eest on mul varuks küüslaugupekki. Isegi verivorsti sõin (16. detsembril) korra. Mul tuleb verivorstiisu tavaliselt juulis. Peakski vist külmkapi korda tegema ning suviseks ajaks mõne paki pekivaba verivorsti soetama.

Roheline aastalõpp

Ehkki aasta lõpuni on veel mõned minutid aega, võin rahuliku südamega teha päeva ja kogu vaatlusnädala kokkuvõtte. Tõsi ta on, et veel eelmises sissekandes oli mu tänane mass kaalutud öösel enne tõsisemaid istungeid. Päevane tulemus aga näitas, et olukord polegi nii hull. Küllaltki meeldiv on näha, kuidas enamik nooltest näitavad allasuunas. Ka selle ainsa punase noole punasuses võiks kahelda, kuna kiudainete manustamine pole omaette eesmärk.


Eelmine kokkuvõte oli alljärgnev. Paraku pidanuks siin kuupäevad olema mitte 11-, vaid 12-algusega.



Igatahes võiks kokkuvõttena kindlalt väita, et XanCal dieet ehk pekidieet ehk jäätisedieet ehk kaloridieet õigustab end täielikult. Ma pole kindel, kas ma soovin end venitada ideaalkaaluni, kuid veel 3 kilo langust on kindlasti ette näha. Kui ruttu see tuleb, eks näis.