Maitseelamusi (2)

Mõistagi ei tasu loota seegi kord, et ma kõik oma suutäied lugeja ette laotan. Küll aga taas põnevamad elamused ning vastavate toitudega seonduvad assotsiatsioonid. Kokkamisega ma pole ikka veel tegelema asunud, kuigi olid ka ajad, kui toitu tuli teha mitu korda päevas.

Esimene kaader viib mind kohe anekdootliku seiga juurde, kus ma olin pildil kujutatud purgi avanud ning pisut imestanud, et purgi kaas on seespidiselt ebakaubandusliku seenekirmega kaetud. Kuid et kodukurkide puhul seda alati esineb, siis mõtlesin, et mis see hallitus mulle ka nüüd teeb. Sel hetkel ma ei mõelnud üldse võimalusele, et tegu võikski olla koduse tootega. Hakkasin kõhklema ja sildile tähelepanu pöörama alles siis, kui lugesin sellelt enda meelest kurkide kalorsuseks 65. Oli naljakas küll. Muidugi on see hernestele kohane kalorsus ja loomulikult oligi tegu koduse tootega. Mul on siiski toredaid sõpru, kes mind aeg-ajalt varustavad imehea kodutootega.

Kurgid olid mõeldud soojade leibade kõrvale. Siin on kaks poolitatud rukkipala (59 g), pool pakki (66 g) sõbra vorsti ja pisut (28 g) sinihallitusjuustu. Äärmiselt maitsev, kuid kole kaloritikas ja soolane. Kokku on sel taldrikul 548 kcal väärtuses toitu. Üle poole purgi (293 g) kerges koduses marinaadis kurki lisas veel 44 kcal. Kokku oli selles poolekiloses roas 13,3 grammi kiudaineid.

Valguvajadust rahuldan ma peamiselt mitmesuguste piimatoodetega. Muidugi on mul olemas ka teatav valik eelistatuid, ent ma ei suuda ega ka taha midagi ette võtta oma huviga uute toodete vastu. Võimalik, et ma olin seda Tere virsikujogurtit varem proovinud. Muidugi on see kaunis rasvane (3%) ning maitsev, kuid mul polegi hetkel meeles, kas selles olid ka puuviljatükid või mitte.


Danone lastejogurt, maasikatega Danonki oli ka kaunis maitsev. Kuid pakendit on siin võrrelduna söödava osaga ülekaalukalt. Laste jaoks oli veel mingisugune kokkupandav lelu.


Nordic toodab põnevaid kiirputrude segusid. Pildil on kaerahelbepuder mustikatega. Ühest pakist ei saaks minusugusele suure söömaga kerele midagi. Kahes pakis on kokku ca 70 g tahket ainet. Sellele on sobiv lisada umbes 300 g vett. Kalorsus on sellisel pudrul ligi 250, lisaks saab 5,5 g kiudaineid. Suhteliselt maitsev, kuid üpris inetu välimusega toit.


Seda lihakastmega Tuulast pärit nuudlirooga iseloomustab harjumatult suur papist pakend, mis andis keeva vett peale valades maitset. Vaevalt seda oleks vähendanud ka kaasa pandud plastmasskahvel. Nuudlite peale tuli endal valda mingi rasvane kaste, puljongipulber ja maitseainete segu. Ebakohaselt kallis maotäis. Teisalt on need nuudlid ka uskumatult kaloririkkad (423).


Rimi heeringaroog mulle millalgi meeldis. Siin on kenasti koos keedetud kartul tilliga, keedumuna, sibul, heeringafilee ja hapukoor. Seekord oli hapukoor äärmiselt ebameeldiva maitsega ning ma jätsin selle söömata. Rimi on minusuguse eest hoolitsenud ning sedasorti roa ligikaudse kalorsuse pakendile märkinud. See siin on 146. Ühest roast saab üle 400 c.


Rimi räimevorm oli samuti ebameeldiv. Isegi kui maitsega võis enamvähem rahule jääda, vallandus toidust pärast selle soojendamist vänge kalahais, mis tekib peamiselt mitte just kõige värskema soolakala praadimisel. Vormiroa kalorsus on 160, mass ligi 300 g.

Kui Rimi plastmasstopsid, erinevalt kõkide teiste kaubanduskettide omadest, ei talu mikrouunis soojendamist. Seda üllatavam oli, et fooliumkausike ei häirinud uuni tööd, nagu näiteks kuldservaga taldrik.


Praetud kilud marnaadis on omapärane leid. Mitte just kuigi elegantne, ent maitsev. Karbis on enamasti umbes 240 g söödavat, kalorsusega 134.


Kilu, isegi praetut, ei saa süüa leivata. Leiburi rukkipalas on 10% kiudaineid. Ma polegi aru saanud, miks kiudainete sisaldus märgitakse peamiselt vaid leivatoodetele (on siiski ka mõningatel jogurtitel ja isegi mahladel) ning grammides. Ma ise arvasin, et kui 100 g toote kohta on 10 g kiudaineid, sobib seda ka väljendada lihtsamini: 10%.


Ka Poesia-sarjal on viimsel ajal kalorsus peal. Mida aeg edasi, seda enam seda nõuet täidetakse. Tõsi, kohati tekib nende märgete puhul ka teatavaid kahtlusi, kuid eks ma kirjutan sellest siis, kui millalgi vastavate toodeteni jõuan.

Maasika-jogurtikoogi häda on selles, et see on vaatamata tagasihoidlikule kalorsusele (169) väga maitsev ning minusugune suuresuuline ei suuda iial lõpetada, enne kui kogu kook otsas. Ja üks seesugune ports on ligi 400 g. Pildil olevast koogist sain ma 627 c korraga.



Maahärra rohke lihaga pelmeenid (240 c) on sarnane toit, mis üheks portsuks justkui liiga suur saab, eriti kui kogu paki saagis (357 g) kokku arvutada. Kui pelmeenid on maitsvad, siis ei pea ma neid solkima teravate äädikaste või chilliste kastmetega. Hiljuti avastasin enda jaoks võimaitselise Delma (370 c).
See portsjon sisaldas 20 pelmeeni ning andis kokku 938 kcal.


Kohupiimakook on samuti üks mu nõrkusi. Selveri kohupiimakoogis on õunatükid, muidu oleks see kohupiimakook rosinatega. Selver on juba hulk aega oma toodetele ka kalorsuse märkinud. Sageli koguni humoorika täpsusega. Näiteks see toode on neil 280,6. See tükike kaalus 168 g ja ma manustasin 471 c.


Odrakruubid sealihaga (108 c) on veel üks Selveri toode, mida ma aeg-ajalt tarvitan. Kõige paremini sobivad kruupide vahele marineeritud jalapenod, mida ma nende suhteliselt krõbedale hinnale ei raatsi alati osta. Seekord lisasin rohelist hernest (63 c). Paraku pingutasin kogusega taas üle. Kokku on siin pool kilo toitu kogukalorsusega 490.


Ingmani uus toode, SuperViva jõhvikate ja leivaga, oli soodusmüügis. Sedalaadi soodustusi teostatakse aeg-ajalt paljudele tootegruppidele, et minusuguseid gurmaane (vabandan, kui keegi siinkohal naerma pursatas) ostma meelitada. Loomulikult kasutasin ma juhust, et see ära proovida.


Kui mul nüüd millalgi on meeles siia blogisse see jäätisteteemaline sissekanne teha, siis loodetavasti ma ei unusta seda panna pingerea lõppu, kuna midagi nii ebamaitsvat polnud ma varem saanud. Kujutan ette, et kui need leivatükid olnuksid mitte hapust, vaid mustast leivast, oleks tulemus parem olnud. Vaatamata vähesele magususele on see jäätis kaunis kaloririkas (201). Veidi üle kolmandiku liitrisest jäätisest sõin ma pikkade hammastega ühel päeval siiski ära. Järgmisel päeval otsustasin madisepäevapuhuse kingitusena blenderi saanuna seda ka proovida ning ülejäänud jäätisest mingisuguse segu teha. Lisasin kolm mandariini, umbes 100 g vaarikamoosi, pisut astelpajumoosi ning segasin ühtlaseks massiks. Ei puudunud palju, kui ma oleksin selle külma kreemi vaatamata magustamisele minema visanud.

Selver aga üllatab. Selveri toodetega pole mul ka seesuguseid ebameeldivusi seni esinenud, nagu millalgi Rimis nende paneeritud räimedega. Sellel kandikul on kuumsuitsuheeringas huvitava garneeringuga. Paraku polnud tootel kalorsust ning ma määrasin sellele mujalt otsitud 245. Kala aga oli tõsiselt maitsev ning ilmselt ostan seda ka tulevikus.

Aga kui sooled on magusast kokku kleepumas ning isukeskus taob trummi rütmis «midagi ikka veel nagu tahaks», tasub kalorijälgijal ette võtta kiudainete- ja valguririkas purk rohelisi herneid. Eks herneid ole ka mitmeid. Bonduelle on üks kallemaid, kuid ka kvaliteetsemaid. Kui võrrelda nende hernestega, mis olid kruupide sekka sokutatud, oleks see umbes nagu vingerja võrdlemine angerjaga.

Võib ju imestada, et kus on siis seapraad ja hapukapsad, nagu aastalõppude menüüs kohane. Võin häbita vastata, et hapukapsast olen ma samuti söönud mitmel erineval kujul. Seapraadi mulle pole küll antud. See-eest on mul varuks küüslaugupekki. Isegi verivorsti sõin (16. detsembril) korra. Mul tuleb verivorstiisu tavaliselt juulis. Peakski vist külmkapi korda tegema ning suviseks ajaks mõne paki pekivaba verivorsti soetama.