Kuninglik eine

Olnud oma sõbra-viinerid ära söönud, jäin hoopis saadet nägemata magama. Ja uni kestis pisikeste vajalike pausidega kella kuueni, mil mõõtsin enda uueks massiks 89.4 kg.

Hommikupoolik oli füsioloogilises mõttes passiivne. Sõitsin ju Dima ja Sergeiga Tallinnasse FPEU seminarile. Või koolitusele või ümarlauale. Mäos tankides võtsime ka veidi suupoolist, mina valisin Hot Dogi sarnase eine ja kohvi.

Peab lisama, et see torukujulise õõnestatud saia sisse pressitud viiner oli ise vürtsikas ning tervust lisas veel ka sinep. Maitsev oli.

Jõudsime kohale plaanide kohaselt. Ka suurem osa meie koolitatavaid olid kohal. Tuli ka Marge, kes soostus kodustest toimingutest väikest vaheldust pidama, et siis mul aidata pilte teha. Meil ei olnud millalgi juttu sellest, mis kellaks ta peaks tulema. Hiljem sain teada, et Dima oli teda kutsunud ümarlauaks. Tema aga tuli lõunaks ning mina ei tabanudki koheselt ära, miks.

ENTA korraldatud üritused toimuvad sagedasti Tähetorni hotellis, nii ka nüüd. Kella ühe paiku ootas meid loetud arv toidukohti, mis tekitas suure nördimuse Marges, kes ilmselt lootis samuti lõunast osa saada. Igatahes minu nägemine teda küll ei toitunud. Dima ei suutnud ka kuidagi otsustada, kas mul on sobiv enda "naist" sinna kaasa võtta või mitte ja nii pidin ma üksi kogu selle koletult suure lõuna suutma ära süüa. Seda keerukam oli see situatsioon, et kohal oli ka Griša, kes oleks võinud oma neiu kaasa tuua ning Regina, kellel oli koguni välismaine kavaler.


Seene-püreesupp söödud, tundsin juba, et mu kõht on täis. Muidugi oleksin võinud ju resoluutsemalt Dimalt küsida, et mis sellest siis ikka oleks, kui prae sööks Marge. Kuid tal oli kole palju muud tegemist, et mul oleks tekkinud võimalustki oma muret kurta.


Liharoog polnud mitte üksnes ahvatlev, vaid ka maitsev. Kuigi palju sellest järgi ei jäänudki, veidi kartulit vaid. Ja ka praekapsas oli maitsev.


Ja jäätise vastu on mul lausa nõrkus, eriti kui see on maitsev. See oli, ehkki mulle meeldib rohkem blombiir. Ainult need šokolaaditorukesed andsin Grigorile.

Et minu ülesandeks oli peamiselt asjaajamine, sain ma ka sageli oma asju ajada, muuhulgas ka baaris kohvitamas käia. Tellisin reeglina suure kange kohvi. Tõsi, see tähendas topeltkohvi, mitte espressot.

Õhtueine serveeriti seitsme paiku. Oleks võinud ju arvata, et see on lõunast määratult tagasihoidlikum, ent tuli välja, et pigem vastupidi. Supi asemel oli salat, mis oli iseenesest toekas.

Õhtueine eelroaks oli juustu-singisalat. Maitses hea ning raske oleks teistsugust oodatagi. Kui ma ise sellise oleksin teinud, siis oleksin ehk pisut lisanud õuna. Kohati jäi mulje, et salat oli liiga rammus, ja seda mitte singi lahja pärast.


Põhiroog oli praetud kala. See oli serveeritud riisiga. Mõnes riigis (eriti venekeelsetes ning ka meie riigi venekeelsetes söögikohtades, nt Narvas) nimetatakse kõike lihatüki kõrvale pandut garneeringuks. Tegelikult peaks garneering tähendama siiski kaunistusi, mis reeglina on tehtud salatist ja köögiviljast. Siin oleks võinud olla see hautatud osa garneeringust olla soe.


Magstoit oli veel ka õhtuks, justkui varasemast veel vähe oleks olnud. Magustoiduks oli kiivikissell vahukoorega, mis tundub olevat Tähetorni firmaroog, kuna olin samasugust ka varem saanud. Marge aga oli juba minu peale sedavõrd vihastunud, et koos oma söömata moonakotiga koju läinud. Mina aga hilinesin õhtusöögile, kuna olin taksojuhina ametis.

Kohvipauside ajal olin ma kas sõidus või siis osalesin kohvirgis. Ühe puhul, kus kohal olin, panin endale toidu ja kohvi kõrvale, et siis neid hiljem nautida.

Kella kümne paiku õhtul tundsin end kole väsinuna, jõin kosutuseks pudelitäie (0.5 l) Tarkuse vett. Enne 23 sõingi ära päevaselt kohvipausilt kõrvale pandud tüki pizzat ja kaks saiakest, lootes kaania-efekti, mis seekord ka toimis. Tõepoolest, justkui päeva jooksul veel vähe oleks söödud. Ilmselt oli lihtsalt magu välja veninud ja nõudis nüüd täitmist.

Seejärel jäin telerit vaatama ja und ootama. Mind majutati kahe voodiga tuppa nr 34. Sellegi oli Marge välja uurinud ning oma vihastumisele hoogu saanud. Ta ei kujutanud ettegi, kuidas ma ei salli olukordi, kus ma pean oma ruumi kellegi teisega jagama. Kogu selle toreda päeva meeldivaks pooleks oli asjaolu, et mul polnud kaalu käepärast.

Cinamon

Vähe sellest, et ma veel ka pärast südaööd joomist jätkasin, juues ära veel umbes 300 ml vett, vaid ma manustasin veel ka 250 g maasika Activiat.

Öö oli väga rahulik ja sisaldas endas ilmama pika uneaja, kokku ligi 8 tundi. Hommikul jäi üksnes imestada, kuidas üks Pi + R3V suutsid mu massi langetada 88.8 kilole.

Tegelikult on need kohvikorrad kaunis tinglikud. Näiteks on graafiliselt kujutatud, et võtsin kl 8:45 suure kohvi. Seda ma ju jõin tegelikult kuni kella 11-ni, mil tegin teise samasuure, ent jõudsin võtta vaid paar lonksu, kui pidin juba minema, kuna olin Jaanusega kokku leppinud kinokülastuse, enne seda aga käisin Lõunakeskuses toiduvärvi otsimas ja piima ostmas, kus jõin omakorda kohvi ja sõin kohupiimakoogi (esipilt). Seega, kl 11:15 valmistatud kohvist jõin tegelikult viimase lonksu alles kell 21. Ja selline tendents on nende kohvidega alati olnud.

Kl 13 paiku sõin 300 g vitamiinisalatit ja 85 g Karumsi kakaoga kohupiimakreemi.

Kohupiimakreem kakaoga – KARUMS, tootekood 4750050320059. 85 g. Koostis: kohupiimapasta 28%, piim, suhkur, kakaopulber 1.6%, vadakupulber, paksendaja E466, želatiin, lõhna- ja maitseained, vesi. 100 g toodet sisaldab keskmiselt 153 kcal (640 kJ): valke 6.4 g, rasvu 6.0 g, süsivesikuid 16.2 g.

Enne seansi algust, oodates Jaanust, istusin raamatupoe kohvikus Cookbook ning hellitasin end ühe kohviga. Kohupiimakook, mida ma oleksin meeleldi ka võtnud, olla otsa saanud.

See müüjatari poolt kiidetud kohv nüüd nii kole hea küll ei olnud, üksnes alustass oli omapärane nagu ka kogu kohviku interjöör. Mõtlesin vaid sellele, et kui kellelgi peaks kohv või mõni muu vedelik ümber minema, siis saaksid lauaõnarustesse klaasi alla peidetud lahtipööratud retseptiraamatud kindlasti kahjustada.

Jaanus saabus täpselt seansi alguseks ning me vaatasime ära uue osa Salatoimikutest. Filmi kommenteerimine pole selle blogi eesmärk. Pärast filmi aga otsustasime võtta õhtueine (lõuna?) sealsamas, Il Patios. Ma valisin tomatimahla ja pastaroa ning maiuseks jäätise.

Pastaroog oli hästi maitsev, eriti tänu seenekastmele ja mozzarella juustule. Uskumatu, mida kõike endistest makaronidest teha saab!

Jäätis ei olnud mitte üksnes kaunis, vaid ka maitsev. Samas, ma eelistaksin jäätisena pigem rasvasemat (kooresemat) ollust, mitte külmutatud piima.

Pärast päevaseiklusi ja maitsvaid eineid ei jäänud minu kere ikka veel rahule. Enne kümmet võtsin veel ühe Slim kohvi ning 22:20 sõin 400 g riisiputru, mida soovitatakse kasutada soojendatult. Mulle aga meeldis see ka külmana.

Aasa riisipuder aprikoosidega – Kauno pienas, tootekood 4770265048043. 200 g. 6% rasvasus. Koostis: piim, rõõsk koor, vesi, 12% aprikoosilisandit (suhkur, aprikoosid, tahkestusained: modifitseeritud tärklis, pektiin, lõhnaained, värvaine E160, happesust reguleeriv aine E331), 9.6% riisi, suhkur, kooritud piima pulber, paksendajad: E410, karageniin, sool, vanilliin. Segu sisaldab 3.6% aprikoose. Keskmine toiteväärtus 681 kJ ehk 165 kcal, valke 3.4 g, süsivesikuid 24.3 g, rasvu 6.0 g. Soovitatakse soojendada mikrolaineahjus 1.5 min.

Aasa mannapuder metsmaasikatega – Kauno pienas, tootekood 4770265048067. 200 g. 6% rasvasus. Koostis: piim, vesi, rõõsk koor, 12% metsmaasikalisandit (suhkur, maasikad, metsmaasikad, tahkestusained: modifitseeritud tärklis, pektiin, happesust reguleeriv aine E331, lõhnaained, värvaine E120), 7% manna (nisust), suhkur, kooritud piima pulber, paksendajad: E410, karageniin, sool, vanilliin. Segu sisaldab 0,48% metsmaasikaid. Keskmine toiteväärtus 640 kJ ehk 152 kcal, valke 3.2 g, süsivesikuid 21.4 g, rasvu 6.0 g. Soovitatakse soojendada mikrolaineahjus 1.5 min.

Tulemus oli ette ennustatav. Igatahes võtsin ma Sõprade (Kanal 2 seriaal) kõrvale veel nakitseda 6 juppi pereviinerit, kaalunud enne seda peaaegu 91 kilo.

Slim coffee

Niisiis algas astronoomiline 3. september suure piimatoodete pruukimisega. Nagu mainitud, siis üle 400 g kohupiimasid.

Igatahes voodisse vajusin ma kell 1 ja korralikult sain maast lahti alles kaheksa paiku. Öised toimetused katkestasid mu une vaatamist. Olin paari päeva eest soetanud uue toote, Coffe Slim, mida siis manustamagi asusin. Toode vajab lähemat tutvustamist.

Slim coffee – kõhnumisdieeti soodustav toidulisand [apteegis 169 kr]. 180 g. Reklaam: * soodustab kõhnumist * Hõlbustab seedimist * Annab energiat * Sobib nii naistele kui meestele. Koostis: lahustuv sigur, pulbriline rohelise tee (Camelia sinensis) ekstrakt, pulbriline rohelise kohvi ekstrakt, guaraana-pauliinia (Paulina cupana) ekstrakt, kambodža gartsiinia (Garcinia cambogia) viljade ekstrakt (hüdroksü-sidrunhappe HCA allikas), orgaaniline kroom.

Slim coffee on toidulisand, mis on mõeldud kasutamiseks täiskasvanuile, kes soovivad kehakaalu langetada, Soovitatakse kasutada joogina, mis soodustab seedetegevust. Preparaat on täiendavalt rikastatud taimsete ekstraktidega, mis sisaldavad ainevahetusprotsesse soodustavaid aineid: rohelise kohvi ekstrakt aitab vabaneda liigsetest kilogrammidest, rohelise tee ekstrakt parandab ainevahetust, kambodža gartsiinia kergendab kontrolli söögiisu üle, aeglustades rasvade sünteesi süsivesikutest ja valkudest ning koos sellega aeglustab rasvade moodustamist. Guaraana-pauliinia ekstrakt toimib virgutavalt, vähendab näljatunnet, kroom toimib soodsalt ainevahetusprotsessidele. 100 g pulbrit sisaldab keskmiselt 1495 kJ (352 kcal), valku 4.3 g, rasvu 0.3 g, omastatavaid süsivesikuid 83 g, tselluloosi 6.3 g, kofeiini 0.76 g.

Kl 9:45 võtsin ma oma meelisjogurtid Activia kirsi ja maasikaga, kokku pool kilo. Peaks tegelikult millalgi uurima, kas seda toodet on võimalik minusugusel õgardil ka ühe portsjoni kaupa manustada (pool kilo on neli topsikut).


Kella ühe paiku päeval üritasin valmistada oma uuel supermahlapressil supermahla, kasutades selleks küüslauku, sibulat, kapsast, kaalikat, punapeeti ja õuna. Kõige intensiivsema mulje jätsid küüslauk aroomilt ja maitselt ning peet värvuselt. See 380 g mahla sai tõesti kaunis tüse ja kange.

Suurmaks probleemiks osutus aga selle riivimoodi riistapuu puhastamine jäänustest. Kõige lihtsam oli see jätta Drosophilatele pureda. Kogu seda sodi, mis sinna siseseintele tekkis, saaks kätte üksnes pärast aparaadi põhjalikku lahtilammutamist. Võimalik, et tootja oligi arvestanud, et see aparaat on ühekordseks kasutamiseks.


Sel päeval mitte just nii tublisti ja sageli söönuna oli mul kaunis keerukas ära öelda viilust saiakesest, mida Karin koosolekul pakkus. Toitmine on tema korraldatud koosolekute leivanumber! Sõin ära ühe korbitüki ja kaks kringlitükki. Siis aga valdasid mind ilmama tungivad gaasid, mistõttu ma olin sunnitud tähtsalt nõupidamiselt ennetähtaegselt lahkuma.


Pärast koosolekut, kodus, võtsin pruukida kaks tomatit (250 g) ja isa saia (180 g) ning Vinku viinerit ketshupiga (300 g). See juhtuhtus pärast kaheksat.


Õhtul jõin veel ühe Slim kohvi (asetades suure tassi kohta 4 teelusikatäit puru) ning enne südaööd jõin umbes 700 ml Rasa Premium virsikuvett. Päev sellega aga veel ei lõppenud...


Nagu jooniseltki näha, käib selle Slimi märkimine mul siin punakalt violetsesse ruutu. Kas sellest ka muud kasu on kui et öö eel vererõhu tõusu vähendada, selgub ehk hiljem.

2. september

Kell 1 öösel võtsin kolm suut kollast ploomi, mis kokku kaalusid 200 g. Lisaks sõin magustoiduks kuus viinerit. See on kahtlemata rumal komme, eriti kui peaaegu kohe pärast seda magama minna. Esialgu magasingi kella kolmeni. Siis toimetasin veidi koosolekuid ja Suuri Reedeid pidi ning magasin kuni kaheksani hommikul, mis teeb kokku üle kuue tunni.

Ärkamisjärgne mass oli taas ligi 90 kilo, mis oli ka üsna ootuspärane, kui silmas pidada seesugust söömingut. Söömine olevat ainus töö, mis toidab. Tihti on olnud kuulda suuri lauseid, et me ei ela selleks, et süüa, vaid sööme selleks, et elada ja nõnda edasi. Kuid kui käsile võtta kõik mu sõltuvused, siis ühena jääks kindlasti sõelale ka sõltuvus toidust. Mulle maitseb toit, eriti hea toit.


Kahe paiku päeval käisin Jaanusega Rehepappi väisamas. Söögikoht on vaatamata oma uudsusele kaunis kohmaka olemisega ning jätab, kunstikriitikute keelepruuki kasutades, postmodernistliku mulje. Kaapisin endale taldrikule igasugust nodi, võtsin lisaks veel kohvigi, makstes selle eest kokku 44 krooni. Samas kui Jaanus piirdus mingisuguse mahlaga ja kolme täiesti ebamaitsva pirnikoogiga ja maksis 40 krooni.

Kindlasti on turgutav teada, et need pirnikoogid ei läinud raisku, vaid sobisid mu kohvi kõrvale oivaliselt, seda enam, et ma pole kuigi suur magusasõber. Magusa tarbimine on muutunud seoses selle preparaadi manustamisega minimaalseks.

17:30 sõin peedi-küüslaugusalati (306 g), mitu viinerit (130 g), kohupiimakreemi rosinatega (220 g) ja pohlatarretise vaniljekreemiga (162 g).

Ent ega sellega mu päevane söömine veel ei lõppenud. Kl 20:30 sõin veel umbes 130 g viinerit ja 23:30 kaks kollast ploomi (200 g). Ploomid osutusid äärmiselt massiivseteks.

Ehkki siinkohal lõpeb astronoomiline päev, sõin ma veel kell pool üks kohupiimapasta rosinatega (220 g) ning Alma apelsini-ananassi kodujuustu (200g). Ja pärast kogu selle tohutu koguse ärasöömist ei julgenud ma kaalule astudagi.

Tarkusepäev

Tegelikult ma magasin kella 23:15st kuni 1:45 ehk kaks ja pool tundi ega suuda ära imestada oma lohakust, et ma polnud seda oma graafikusse märkinud. Et aga preparaadikuur nüüd möödas oli, võtsin pärast 2 Snack'n'Drive vorstikesed (85 g) ja näsisin mõnuga ära. Midagi soolast ja tahedat vahelduseks.

Kell 5 võtsin teise Rollton toote, sedapuhku kananuudlid (pilt eelmise sissekande juures). Õues oli läinud jahedaks, kl 6 paiku oli kolm ja pool kraadi sooja vaid. Öises uudiste korduse saates kõneldi reivil kinninabitud noortest. Selgus, et suurim noos saadi siiski pärast 20, kui too tänavajämm Näituste majja kolis. Olla tabatud 58 narkojoobes isikut ning 41 alkoholijoobes alaealist. See on teema, millest tasuks mõnes teises blogis mõtteid vahetada. Igatahes masendav.


Seekordne oli eriskummaline päev selle poolest, et esimest korda 40 viimase aasta jooksul ei puudutanud 1. september kui kooli algus mind mitte ühegi servaga. Isegi kojusõit läks libedalt, kuna politseinikud olid kas ülekäigukohas lahkunud või polnud neid seal olnudki, kuna endisest Puškini Gümnaasimist oli sel aastal saanud Täiskasvanute Gümnaasium. Sellele asutuselegi positiivne, kuna minu teada pole neil varem Tartus oma hoonet olnudki.



Kuid kl 11:30 viskusin ma selga sirutama ja jäin kuni poole kolmeni magama. Rammestust soosis ka eelnevalt manustatud rikkalik eine, mis koosnes vinegretist (326 g), kolmest TERE dr Helluse tooteid (3 korda 150 g)

Õhtul sõin soolaheeringa-suupiste (326 g) ning kodujuustu murakamoosiga (200 g). Vahetult enne südaööd jõin sidrunimaitselist Värskat.


Kuid oma uut (ja mitte odavat) köögikaalu lähemalt uurides selgus, et see petab julmalt ± 20 grammi. Vanasti oli kõiki kaupu mõnus vene praagiks pilgata. Nüüd ei oskagi enam öelda, kust see praak pärineb. Pakendi järgi otsustades olevat see kaal valmistatud Tšehhi Vabariigis.

Kaks lõppu

31. august oli mõnes mõttes mitmete lõppude aeg. Ja ma ei räägi siin sümboolsest suve lõpust, eriti kui silmas pidada, et astronoomiline sügise algus on alles 22. septembril. See oli viimane valvekord ja viimane KENT-aktsiooni päev. Edaspidi on mõlemaga lõpp. Noh, kui mõni neist just sobival hetkel uuesti teele ei satu.

Magasin neli tundi. Tänu suurele söömisele eelmisel päeval kaalusin taas ligi 90 kilo, mis on kui neetud number. Kohvid ja rohud on kenasti tabelis näha. Poole 11 paiku sõin suures kaania-lootuses ära kolm banaani, vähemasti 300 grammi. Et selg liiga tugevasti ei valutanud, võtsin kl 11 ühe paracetamoli.


Ühikasse ei tahtnud noored minna, kuna seal pidi olema suur töö ootel: uutele kadettidele kaardide jaotamine. Kui nood aga kusagilt võsast tulid, kutsusin endise kolleegi Ülari enda juurde ning soovitasin talle tema kaarti ulatades sellest teistelegi pajatada. Kogu see suur töö oli mul umbes 5 minutiga tehtud. Tõsi, ma panin need umbes 25 pildi ja nimega magnetkaarti eelnevalt tähestikulisse järjekorda. Kadettidel olid aga perekonnanimesildid vormikuuele õmmeldud, nii et mul oli kaart näpu vahel veel enne, kui nad oma nimegi jõudsid öelda. Kõige tülikam oli ehk kirjutusvahendi jagamine allkirja andmiseks.


Siis ma proovisin suitsetada mentoolivaba sigaretti Corner ning pean väitma, et see maitses küll kui sõtkutud sõnnik. Aga seedetegevusele ei mõjunud see vähimalgi määral. Ma ei tea, kas siin on mingi seos autosugestsiooniga, kuid mulle on jäänud mulje, et mentooliga sigaret soosib mu istungeid. Pakitsev täiskõhutunne on aga ebameeldiv ning seoses preparaadiga ei manustanud ma ka lahtistit.

Pärast kahte sõin ära mõned Conferencia pirnid. Õigemini oli neid pirne kokku kolm, kole pirakad, kogumassiga 712 grammi. Ja esimese sõingi kl 14:15. Kaania-efekti ei järgnenud.

Ilm kiskus vihmaseks ja selg hakkas valutama. Neelasin ka ibuprofeeni. Õues tibutas iga mõne aja tagant vihma, kella poole nelja paiku viskas isegi paar rahetera.

Kl 15:45 tegin Mivina loomalihamaitselise kartulipüree, lootuses, et loomalihasisaldus oli selles mikroskoopiline. Kuid see sai liiga vedel ning ma ei suutnud oma näljatunnet leevendada. Nii ma siis võtsin kl 18:15 veel ka Rolltoni nuudliroa. Pool üheksa sõin teise suure pirni (umbes 240 g). Pirnidest oli suur kasu gaasimajanduse edendamisel. Igatahes et kaaniat ei ilmnenud ning preparaadi kuur lõppema hakkas, manustasin enne kümmet portsu lahtisteid, mis graafikul on kujutatud B tähtedena oranžil taustal.

Pärast tablettide võtmist jõin VivaFreshi sidruni-laimimaitselist vett.