10. nädal

Kuid dieedirindel muutusi pole. Olin nädala lõpus haige ning ainsad instinktid, mis mul kahjustamatult püsisid, olidki une- ja söögihimu. Kehakaal teeb oma võidukäiku ning näidud sammuvad rõõmsalt ülespoole.


Paraku ei taha ma lasta sel massil ega KMI-l pikalt pidutseda. Olukord peaks õige pea normaliseeruma, kui see vinge haigusevimm möödub. Ma olen üldjoontes aruharva haige ning enamasti vaevavad mind senitundmatud tõved. Kindlasti oskaksid arstid mingi vahva diagnoosi välja mõelda, kuid mu napid kogemused arstidega on seni näidanud, et nonde erinevate diagnooside menetlemise käigus võib veel tõsisemalt haigeks jääda.

Akai fenomen

Surfates StageVU lehel, märkasin, et üha enam kiputakse seal pakkuma IP-põhist reklaami. Arvutikasutaja ei pruugi imestada, kui mistahes maailma saidil surfates talle just kodumaist kraami pakutakse, kuna IP aadressi põhjal on kaunis suure tõenäosusega ära aimata keel, mida ta oma igapäevases suhtluses kasutab. Seekordne reklaam suunas mind peenelt fabritseeritud Evelini blogilehele, millel on vaid üksainus sissekanne.

Kuid ma ei kiirustanud sellele kaasa hõiskamast. Otsustasin uurida eelkõige lehe elegantset tõlget. Sissekanded on puhtas ja roppusevabas eesti keeles, kuid üpriski arusaadavalt ingliskeelse baaskeelega. Huvitav, kas seesugune Evelin Raudsepp ise üldse teabki, et temanimeline vastav blogileht eksisteerib. Või kui, siis kas ikka pildil on kujutatud teda ja tema lapsi. Kahtlen.






Nagu võis veenduda, tunduvad kommentaaridki igati ausad. Kommentaarid katavad sisuliselt kõik erinevad huvigrupid, kes vähegi arvutit kasutavad — sealhulgas ka teismelised ja poisslapsed. Ahvatlused on eriti silmatorkavad veel sellel õigel tellimislehel.





Nagu näha, piisab vaid tellimuse esitamisest ja praktiliselt oled oma ülekaalust samahästi kui lahti. Miks see usaldusväärne on? Eelkõige sellepärast, et akaimari on tõesti rohkesti antioksüdante sisaldav ning tundub olevat kasutatavat kaunis laialdaselt ülekaaluprobleemide puhul. Teiseks, sinult ei nõuta mingisugust ettemaksu ning tasumine toimub kauba kättesaamise korral.



Iseenesest võiks seda lugu ju lausa proovidagi. Kuid kahtlusi tekitab nüanss, mis järgnevatel piltidel mul on rõngastatuna esile toodud. Sisuliselt on tegemist süütu reklaamitrikiga, kuid mind see siiski veidi solvab. Mina tõttan täna ostma, kuna soodustus kestab justkui viimast päeva. Sama soodustus kehtib aga ka homme, ülehomme ja ilmselt ka paari kuu pärast ikka aina viimast päeva.



Otsustasin varuda kannatust ja raha. Ma ei tea, kas millalgi saabub selline aeg, kus mul seisab 35 € sularaha kodus. Enamasti ma ei arvelda üldse sularahaga. Eks selline ukselt ostmine iseenesest ka just liigselt usku ei sisesta.


Kuid kui see akai aitab sünnitusest väljaveninud kõhunaha vastu, kaotades liigse rasva naha alt, siis peaks see sisuliselt töötama ka välja venimata naha rasvakihi vastu. Eriti veel juhul, kui unustada ühest teisest reklaamist teada-tuntud fakt, et inimesel on 10 nahakihti.

Kaalujälgimine vs dieet

Nagu eelmine sissekanne ka pajatas, pole siin dieedist enam jälgegi. On vaid töö, unetsükli segipaiskumine ja toitumise ning kaalu jälgimine. Unega on pisut ähmased lood küll. Mulle kipub suisa tunduma, et siin võib pisike peni peidus olla. Isegi kui ma teinekord väga tahaksin, on viimase kuu aja sees juurdunud uut tüüpi magamine, mis tähendab umbes paaritunnilist uinakut kl 10...12 vahel ning teist samapikka kl 15...17 paiku. Tihti piirdub see vaid ka ühe paaritunnise suikega. Ja nii umbes kolm päeva järjest. Sellele järgneb üks pikem, umbes 10...12-tunnine põõnamine. Ma ei ole kindel, et see väga hästi mu söömisharjumustele mõjub. Paratamatult tuleb tahtmine midagi nakitseda, kui umbes 4...5 tundi pole midagi söönud.

Veidi lohutavam nüanss on ka. Et ma tavaliselt kaalusin oma kehamassi vahetult pärast ärkamist, siis nüüd õieti puudubki selleks aeg. Kaalun siis, kui meelde tuleb. Ja tuleb see sageli just siis, kui just järjekordne portsjon naha vahel. Kole!

Tulemused on täpselt sellised, nagu tabelis kirjas. Nagu näha võib, olen ma mitmel ööpäeval päris pikalt pärast südaööd söömisega piiri pidanud, kuna oomega on null. Teine tähtis uuendus on ka menüü mitmekesistamine. Olen viimase aja, suisa paar-kolm kuud, suhteliselt vähe ise poodelnud, usaldades seeläbi oma ninaesise poeskäija valida. Valikusse satub igasugust.

See on Selveri pikkpoiss hapukapsa ja kartuliga. Selver on selle kalorsuseks arvutanud 128.6, mis ei ole just kuigi suur. Kuid selline portsjon on reelina umbes 300-grammine. Rasvasus on siin 6.9% ning kiudaineid arvutasin 1.06%. Suhteliselt maitsev, kuigi mina eelistaksin enamat kapsast.

Kanakaste riisiga on kalorsusega 213.2 ja rasvasusega 3.5%. Kiudaineid arvutasin üksnes riisi põhjal vähemalt 0.8%, ehkki brokkoli on samuti kiudainetrikas.

Kui brokkoli on õige hautusastmega, võib selle lugeda söödavaks. Samas meeldib mulle selle sugulane lillkapsas veidi krõmpsuna. Kui lillkapsas mulle väga maitseb, siis brokkoli tekitab vähest iiveldust, umbes nagu spinat ameerika lastes.

Hiljuti toodi mulle ka kaloripomm — rummimaitseline kook. Äärmiselt maitsev, täiesti rummikoogi moodi konsistentsiga, pealt kaetud martsipaniga. Kalorsus on sel 295.2 ning rasvasus 7.2%. Samas on see kook hästi tihke ja raske. Kindlasti tundub see uskumatu, kuid mina suutsin selle koogi kahe korraga ära süüa!

Mõnikord olen teinud ka lihtsamat poissmeheeinet, mis iial leiutatud on. Munaisu tuli. Mune armastan ma nn härjasilmana, et kollane oleks vedel. Pildil kujutatud juhtumil suutsin ma end veidi taltsutada ning peekoni asemel kasutada vorsti, mille nimeks oli küüslaugusalaami.

Parema ülevaate sellisest hooletusse jäetud dieedist, täpsemini mittedieetilisest kaalujälgimisest, annab järgnev graafik, kuhu olen toonud välja erinevatel vaatluspäevadel mõõdetud kehamassid. Need on siis oranži joonega ühendatud. Üksikud äärmused olen märkinud ka numbriliselt. Tumepunane joon aga on arvutuslik keskmine. See näitab üldist tendentsi, mida mu viimase aja tabelite viimased tulbad. Kesmine on arvutatud 20 viimase päeva ja sama päeva keskmise kehamassina. Nagu kõver kenasti demob, toimub hetkel tormiline positiivne kaaluiive isegi vaatamata üksikutele tõmblustele normaliseerumise suunas. Ja just selline ongi kaalujälgimise tulemus.

Tagasilöök

Ei ole minuga lood head. Loen ikka ja aina oma päevaraamatust, õigemini, leian end sinna kirjutamast, otsimas põhjusi, miks see kõik on nii... Ma pean silmas dieedi asendumist kaalujälgimisega. Kaalujälgimine pole mingi kunst: muudkui astu aga korra päevas kaalule ja pane tulemus kirja. Näiteks minu varem sagedasti tsiteeritud Monika on tüüpiline kaalujälgija. Polegi tema sissekandeid ammu lugenud, kuna ega neist lohutust ei saa — kaalu võib jälgida ka samuti kui telerit: pane teine nurka seisma ja aina jälgi.

Minu kogu selle projektiga «309» alguse saanud tegevus ei ole kaalujälgimine. Seda nimetaksin ma siiski dieediks. Dieet on TEADLIK toitumise reguleerimine, definitsiooni kohaselt koguni ratsionaalne toitumine ehk toitumine selliselt, nagu kehale tarvis. Minu kehale pole kindlasti mitte tarvis massi tõusu ega ka mitte selle säilimist, eesmärgiks on siiski saavutada algul normaalkaal, alles seejärel seda säilitada. Siis me saame rääkida dieedist.

Seega pean kurvastusega mainima, et mistahes põhjustel, millest võiks tõsisemalt esile tuua tööhulga ja -tasu ebaproportsionaalset suhet, on mu dieet hetkel katkenud. Ja ma ei tahaks lubadusi pilduda, millal ma end nüüd lõpuks taas käsile võtan.

Ka pole ma just tänu tüütult suurele hulgale «tööle» leidnud mahti oma maitseelamuste jagamiseks. On muidugi ka loomulik, et seejuures on üks määravaid komponente potentsiaalsete lugejate vähesus. Võimalik, et mõni isegi loeb ja muigab, kuid kuna mulle sellest märki ei jää (kommentaare ei lisata), tundub see samatobe tegevus kui koristamine. No mida ma ikka aina koristan ja kasin, kui homme on sama seis ja kõike tuleb alustada otsast peale. Püüan pisteliselt paari viimase paari nädala ülesvõtet kommenteerida, ilma et need nüüd oleksid midagi niiväga erilist, et nendest suisa eraldi sissekannet kirjutada.

Esimesel pildil on üks mu viimase aja meelispalu, Selveri köögi maksastroogonov tatraga, kalorsusega 161.9. Maksaga ei maksa muidugi liialdada. Paljudele inimestest on see soolikas või subprodukt, mida loom on kasutanud oma vere puhastamiseks mürkidest ja ihukahjulikest ainetest. Aga eks sellega ole nagu see on: kui lapsepõlves oli maks sisuliselt ainus lihaollus, mida müügilettidelt sai, siis on selle söömise harjumus lihtsalt külge jäänud. Meile tundub ju pistu õõvastav ka molluskite ja konnade söömine, kuid eks sellelgi ole analoogne põhjus.

Selles stroogonovis pole rasvu rohkem kui 8.6%, kuid tatras sisalduva kiudaine tõttu olen ma selle koondhulgaks arvutanud 2.48%. Mina maitsestan seda valmisrooga veel persillaadiga ja musta tuhkpipraga. Esimese puudumisel ajab asja ära ka NaCl. Kuid, nagu pildiltki paistab, olen ma siia lisanud veel pisikese hulga kapparit. Mulle meeldib pisut seisnud kappari, nii et see pole üksnes marineeritud, vaid ka õrnalt hapnenud. Pilti suurendades peaks paista olema, kuidas kapparil on ka pisike hallituskirme. Võimalik, et see tuleneb asjaolust, et mulle ei istu mitmesugused õuna- ja veidiäädikad. «Vana kooli» mehena eelistan ma kas harilikku söögiäädikat või sidrunhapet.

Just eile jutustas mulle üks kokapaberitega sell, kuidas seamaks olevat see õige. Veisemaks on liialt magus ning sellest sobivat vaid magustoitu teha. Näiteks hautatud maks rosinate ja röstitud leivaga, soovitas ta. Noh, kui ta selle valmis vaaritab, olen kindlasti nõus maitsma. Ise ma ei saa endale pliidi ees seismise luksust lubada. Hea, kui vahepeal blogistangi.


Aga vot magusaisu on küll üks raskesti seletatav fenomen, mis on viimasel ajal üha süvenemas. Mõne aasta eest, kui ma veel õlut rohkem kui kohvi jõin, puudus mul vähimgi magusaisu. Ju sai kere tollest odraveest piisaval hulgal energiat. Pildil kujutatud rabarberi-õunakook on Hagarilt, kelle toodang paistab silma suhteliselt suure kalorsusega. Sellest on ehk veelgi rammusam (magusam) Maiasmoka valik. Selle koogi andmed: 238.2, 0.46% ja 7.1% (vastavalt siis kalorsus, kiudainete ja rasvasisaldus).

Jäätised kuuluvad samuti minu maiustoitude esiviisikusse. Seda Balbino toodet olen ma ilmselt varemgi tarvitanud, ent siis pisikeses topsis. Suure topsiga on minu puhul alati see oht, et ma ei saa pidama enne, kui kõik see liiter otsas. Mandlitega munašokolaad on väga meeldiv, ehkki mul pole õieti hambaidki, millega neid mandlitükke pureda. Andmed: 211 ja 8.9% (kui kolmandat arvu pole, siis puudub reeglina kiudainete sisaldus, kuna enamasti seda toodetele ei märgitagi, kuid üpris tavaline on ka see, et koostisosade kirjelduse järgi on seda keerukas arvutada).

Miks on jäätis kasulikum? Esiteks on enamik jäätiseid mitmesugustest kookidest väiksema kalorisisaldusega, lisaks sisaldavad need suhteliselt ohtralt kaltsiumit, kuna kuuluvad siiski piimatoodete hulka.

Järgneval joonisel kujutatud želeega kaetud jogurti- või kodujuustukoogid on minu jaoks alati eelistatumad kui märksa saiasemad kringlid ja värgid.

Selveri rabarberikook on hapukam ning vähem rammus kui Hagari tooted. See siin omab parameetreid 129, 0.59% ja 6.5%.

Oma positiivses kaaluiibes võiksin süüdistada ka pekidieedi unarusse vajumist. Ja jäätise söömist limiteerivad mu hambad, mis üllatuslikult endale valusti tähelepanu on hakanud tõmbama. Aga eespoolvihjatud põhjustel ei taha ma hambaarstile minnagi, kuna kui ma stomatoloogidele oma raha viiksin, poleks mul enam hambaid vajagi — vaevalt siis enam toidu ostmiseks raha jaguks. Seega olen ma viimasel ajal teinud tutvust pelmeenimaailmaga. Enne mu viimast sellekohast kommet sõin viimati pelmeene siis, kui neid oli poelettidel saada maksimaalselt kaht sorti. Täna on erinevaid artikleid ilmselt aga oma poolsada. Ennetamaks mind tundvate tuttavate pahurdusi, peab lisama, et ilmselt on see mul ka pisike liialdus. Võimalik, et pelmeene oli juba ka viie aasta eest rohkem, kui me kippusime aina Näituse uulitsa hiina restoranis neid söömas käima. Ma leian, et mulle sobiks kõige rohkem selline töö, kus ma peaksin degusteerijana palka teenima.

Seekord ostsin pelmeenidele panekuks suisa ehtsat võid, mitte margariini. Ma ei tea, kas ma olen õige või maitse unustanud või trehvas just see mark kole nigel, igatahes mu eelmisel Delma margariinil oli meeldivam võimaitse kui võil endal. Ma ei julge hetkel lubada, kas minust saab vabatahtlik ja ühiskondlik degustaator ning kas ma võtan millalgi ette pelmeenide võrdlemise. Sarnaselt olen ma mitu korda ähvardanud ju ka jäätistest ülevaate anda...


Selver pakub üpris suurt valmistoitude valikut. Sellel pildil on kalkuniguljašš kartuliga: 144.5, 0.6% ja 6.5%. Päris kosutav pala.

Kõige selle kokkuvõttena on mu tabelid aga üsna punased. Mõistagi pole siin kirjeldatud kogu toitu, mida ma kahe nädala jooksul sõin. Et eelmine tabel oli pisut vigane, siis joonistasin ka selle siia uuesti.

Ma olen siin mõelnud, et kas nii detailset tabelit on mul siin ikka mõistlik lehvitada. Kes sellesse ikka nii väga süveneda viitsib. Seetõttu ma olen üsna lähedal sellele, et üle minna pisut lihtsamale olukorra kajastamisele. Kui kommentaaride ohtrus mu poolretoorilistele küsimustele püsib samal tasemel viimaste kuude omaga, pean siiski üksi otsuse vastu võtma.

Kauneid maitseelamusi!

Kosutav nädal

Käesoleva nädala kirjeldamiseks sobib suhteliselt kenasti kevadise temperatuuri graagik. Mis iganes, aga hiilivalt ikka ülespoole... Nii nagu temperatuur, nii ka minu mass. Mis see siis on? Kas mu dieedi läbikukkumine? Ei ole! Vastupidi on. Ma lihtsalt pole enda toitumist terve nädala jooksul jälginud, olen vaid konstateerinud fakte. Numbrilise kokkuvõtte teen ehk ka, hiljem.

7. nädala raport

Nonii! Mille kaela siis seekordne ebaõnnestumine suruda? Pakun, et süüdi on tihe töögraafik, seda endiselt. Nii et blogimisekski ei jää aega. Kindlasti oli oma osa siin kahel VABAL PÄEVAL. Ma pean silmas jälgimisvaba päeva, kui ma sõin jälgimatult ning samahästi kui ohjeldamatult. Kindlasti lasub üks osa süüd külmal ilmal, mis nõuab tavalisest rohkem energiat. Ning samuti ei saa mainimata jätta kolme järjestikust päeva, kui ma käisin lausa väljas ning kõndisin oma paar kilomeetrit jalgsi. Muidugi on see paar kilomeetrit naljaasi, kuid mitte dieedi seisukohalt. Pakun, et kui mul oleks võimalik nädal otsa sängis vedeleda, poleks mul ka põhjust nii palju süüa ning poole söödud energiast kulutaksingi söömisele.


Saadud pilt on kaugemalt vaadates ju isegi kaunis. Eriti kui silmas pidada, et kaht päeva siin sees pole. Neid päevi, kus ma ilmselt rohkem sõin, kui tohtinuks. Kuid kõigele vaatamata püsib vaatluse all mass ning kolme viimatise nädala keskmine mass. Ja see on suisa kurjakuulutavas tõusutendentsis. Seega, tasuks lõpetada kõikide teiste süüdistamine ning leida eelkõige süü iseenda tahtejõuetuses.


Aga et oleks aru saada, miks mul polnud võimalik vahepealseid päevi jälgida, sätin siia ritta mõned pildid, mis kommentaare ei vajagi.


Lisan vaid nii palju, et kõik need suupisted olid väga maitsvad ning raske oleks esile tõsta üksikut. Kui, siis ehk kõige mannetum neist oli sinihallitusjuustutäidisega grillitud šampinjon.

6. nädala raport

Lõppenud vaatlusnädal oli isukas. Sisuliselt takistas mul viimase päeva ülesöömist vaid üleväsimus, mille tõttu ma sisuliselt terve kodus oldud aja maha magasin. Kolme viimase nädala keskmine mass on püsinud 77.9 kg juures, üksnes kokkuvõtvad arvutused näitavad õrna langustendentsi.


Nüüd võiks lõpuks ette võtta viimase spurdi, et kolm üleliigset kilo seljast ajada. Eks me näe...