Avastasin Austraalia

Olnud eelmisel päeval enda peale korduvalt vihastunud ning oma naiivsust ja hajameelsust naernud, võtsin 5 tundi põõnata. Viimastel õhtutel olen ära jätnud telekakõrvased viinerinakitsemised, ehkki midagi mõnusamt on raske leida. Ehk küll massaž, ent see pole selle kalli masseerimispadjaga siiski tõhus. Padi on hea tugitoolis, kui kogu keha raskus korraga peale ei vajuta. Hommikul masseeris mind üsna pikalt Margo. Sedaviisi masseerimise korral on jällegi too häda, et ei näe ju Terevisiooni, ainult kuuleb.

Olen viimasel ajal õhtuti joonud vett. Mul on sageli tunne, et poolteist liitrit vett (lisaks vähemasti sama suurele kogusele kohvile) päevas pole mitte just liiga väike vedeliku kogus. Arvan, et hakkan end nihutama selles suunas, et õhtuti hakata teed jooma. Tee osas on mul ülikoolipäevist saati pisike kompleks. See tundub lihtsalt mingisugune ligu. Loomulikult tean ma, et on olemas ka suurepäraseid teesid, kallemaidki kui kohv, kuid kompleks jääb. Ülikooli ajal tehti kohvi küll sedasi, et valati vanale paksule päev läbi pisut uut juurde, siis aina keedeti ning kokkuvõttes sai mõru musta vedeliku. See aga maksis umbes 14 kopikat, tass kohvi siis. Ehkki täna selline kohv mind ei rahuldaks. Tee valmistamine oli aga analoogne. Ja tarvitati vaid kõige tavalisemat musta teed. Seisnud teele kogunesid kummalised õlisarnaselt sillerdavad, ent kooriku kombel murenevad laigud. Teed serveeriti palju suuremas anumas. Kohvi jaoks oli siiski kohvitass. Tee aga anti kandilises teeklaasis. Sellises, millest idanaabrid tavaliselt ikka viina viskavad. Klaas teed maksis aga vaid 3 kopikat. Ja seegi oli minu meelest liiga kallis hind. Sellest siis seesugune teepõlgurlus. Alustan psühhosomaatilist sugereerimisseanssi vast juba täna pärastlõunal.

Pärast ärkamist mõõtsin enda massiks 86.4 kg koos riietega ning 85.7 kg netos. Seega kaaluvad mu koduriided (T-särk, trussikud, sokid ja dressipüksid) kokku 700 grammi. Seda on hea teada.

Viimati oli mu kaalunäit 85 peal enne Austraalia reisi. Seal aga anti regulaarselt sarnast toitu, pealegi otsustasin ma tolle 10 päeva jooksul mitte suitsetada. Naasesin maakera kuklapoolelt enneolematu seljavalu ning 5 lisakiloga. Hiljem kilod veel lisandusid.

Võiks ju ette võtta meetme mitte süüa preililikult pärast kella kuut õhtul. Kuid minu puhul on sellist olukorda pisut raske saavutada, kui silmas pidada, et näiteks eile sõin ma "hommikust" alles poole seitsme paiku õhtul.

Stressi vastu

1. novembri eineks olid kanapallid. Ka ahjukartul praekapsaga ning sibulasalat, magustoiduks hapukoorekook. Lõuna koos Margega. Õigel päeval jäi pilt heiskamata.


4. novembri eine oli koos Dimaga, võtsin kala praekartulitega, salatiks marineeritud keedupeeti ja kurki. Magustoiduna Rehepapi kohupiimakook.

---

Stress on selline vahva sõna, millist veel poole sajandi eest ei tuntudki. Täna on aga võimalik igal väiksemalgi juhul seda eksimatult diagnoosida. See oleks samas aga samatark tegu, kui ennustada kovipaksult, et üks või teine inimene hingab, eriti siis, kui elus on.

Tänasele (6.11) eelnenud öö sai mul ilmselt just stressi vastu võitlemise või siis profülaktika mõttes venitatud suisa 10 tunnile. Uinusin sisuliselt kohe pärast Tuvikesi ning venitasin magada kella 11:30-ni. Pärast ärkamist kaalusin 86.1 kg. Põhjustest kirjutasin eraldi blogis.

Oma "hommikueine" sõin 18:30, seleks oli kerge vitamiinisalat, lätlaste praetud räim marinaadis ning paar rõngikut, kokku 480 grammi. Muidugi kohvi jõin ma päev läbi suurtes kogustes, ja mitte liiga lahjat. Kl 20 kaalusin end koos mundriga ja sain 87,3 kg. Kui ma saaksin selles kindel olla, et kannan pidevalt üht mundrit, oleks sellest ju kaalumisel suur abi.

Igatahes hakkab mulle üha enam tunduma, et stressi vastu võitlemisel saab söömise asemel ka unemaale põgenemist kasutada. Võimalik, et siin on ka mu mitmete unilase tüüpi tuttavate tegevuse võti?

Ajaviiteline

Ajaviiteks söömine pole nüüd küll kuigi tark tegu, just nagu ma eile tegin. Eile sooritasin üldse ühe üpris rekordilise söömise. Lõuna paiku käisime Margega poodides ning soetasime muu hulgas näiteks mu räbaldunud kodupükste asemele, milleks olid vanad väljaveninud ja auklikud dressid, mida tuli traksidega ülal hoida, mugava dressipükste sarnase riietuseseme. Pärast toda käisime taas Rehepapis söömas.

Kodus aga sõin ma õhtu jooksul rohkem kui kilo jogurtit, 250 g kapsa-porgandisalatit ning umbes samapalju viinerit. Pirni veel lisaks. Hommikune tulemus ei oleks tohtinud seega olla üllatav. Viimaste hommikute kehamass on olnud:

4.10. — 87.8 kg
3.10. — 86.4 kg
2.10. — 86.0 kg
1.10. — 87.7 kg

Rohkem ei olegi midagi kommenteerida. Ajaviiteks söömine tekib olukorras, kui on mingeid kõrvalekaldeid tavalisest muretust elust. Minust oleks nutikas leida sedasorti näksimisele asendustegevust või siis väiksema massiga näksimist.

Preparaadist

Vaatamata praktiliselt töötu staatusele on mul olnud pidevalt sedavõrd palju tegemisi, et mitte pole saanud mahti teha kokkuvõtet preparaat 309-st ning selle tulemustest. Algus sellele loole sai pandud juba päris jupi aja eest. Kirjutasin siis, et 309 — see on KOLM päeva liha ja kalata, tegelikult ka juustuta, see on null dieeti ja see on 9 kaotatud kilogrammi. Tulemus peaks olema nähtav kohe esimese nädalaga, õigemini 12 päevaga. Eks näis.

Tõin ka ülevaate preparaadi koostisest ning avaldasis sisuliselt ka Olga kirja, kus ta jutustas, et kui see kuur läbi teha, kaotab kehakaalust oma 20 kilo. Ehkki, kui veidi rehkendada, siis kolm korda üheksa peaks olema koguni 27.

Minu kogemus preparaadiga viitab sellele, et korrektselt reegleid järgides on võimalik saavutada nii enda jälgimine (millest ehk tõusiski kõige suurem tulu) kui ka mõnetine start (eelsoodustus) kaalu langetamisele. Preparaat ise siiski imerohi pole ega 9 kilo kolme päevaga ei langeta. Ka kahe nädalaga mitte. Minu puhul sai saatuslikuks minu ebakorrektne füsioloogia ning pidev kõhukinnisus (mille peenteaduslikku nimetust ma siinkohal otsima ei hakka). Seetõttu haarasin hoopis lahtisti järele. Ja ilmselt on suurema osa oma tööst senini teinud siiski hoopis bisakodüül.

Igatahes saame sama blogi 24. juuli sissekandest lugeda, et mu KMI oli 30.67, kusjuures sedagi veel vana kaaluga kaaludes, mis näitas paar-kolm kilo vähem. Ehk kui kaalul olles püsisin pidevalt 94-kilosena, siis tegelikult kaalusin vähemalt 97, kui mitte rohkemgi.

Viimased mõõtmised viitavad aga jõulist lähenemist 86 kilole või isegi alla selle. KMI on seega langenud 27.8 peale. Ideaalseks massiks peetakse minu parameetrite (vanus, pikkus, sugu) puhul 59...77 kilogrammi.

Uus siht

Pisut veider on vaadata, kuidas täiskasvanute maailm kohandab lapsi tormaka elurütmiga. Hommikuti on sisuliselt vaid ETV-s huvitav Terevisiooni-saade, samas kui enamasti näidatakse kõikvõimalikke multikaid. Muidugi olen ma ka neid aegajalt kuulanud ning püüdnud taibata didaktilist dialekti. Sageli on sõnum pigem sõjakas või siis jätab mulje, et pubikuks on imbetsillid (nt varem ka Terevisiooni ühe osana Teletupsud). ETV hommikuprogrammi sissegi on lisaks muudele rubriikidele multikaid tikitud. Täna hommikul oli näiteks juttu insuldist (olevat rahvusvaheline insuldipäev) ning sellestki, et esimeste tunnuste ilmnemisel on mõistlik helistada telefonil 112, kuna trombolüüsiga saab sümptomid kõrvaldada vaid kuni 4,5 tunni jooksul.

Ehkki just öösiti on palju huvitavaid ja naljakaidki saateid, mistõttu ma ülemöödunud ööselgi sain magama alles 5 paiku ning magasin pea lõunani, siis eelolev Luua karjäär sunnib mind magamise aega nihutama. Näiteks magasin seekord kenad 4,5 tundi (sama kaua nagu trombolüüs maksimaalselt toimib), uinunud umbes 2:15 ja tõusnud 6:45.

Hetkel pole see magamise ja ärkamise vahekord veel akuutne. Mind ei võetud küll suvi läbi Luua nimekirjast maha, kuid teise perioodi esimesse nädalasse mulle ka tunde pandud polnud.

Mõõtsin täna hommikul enda kaaluks 86.1 kg. Siit pole enam kuigi palju jäänud uue sihi saavutamiseni, alla 86 kilo. Kindlasti aitab sellele kaasa ka pisike pinge seoses arvutite probleemiga. Seda enam, et Avatud Ülikool on juhendamise kursuse alguseks kuulutanud juba 5. novembri, milleni on jäänud kõigest nädal.

Ohtlik stress

Tegelikult on stressi olukorras mitmeid erinevaid võimalusi endaga toime tulemiseks. Paraku kipub neist sagedaseim olema ülesöömine. Eriti kui just toitumise koha pealt sõna võtta.

Eile juhtus mu arvuti pehmelt öeldes üles ütlema. Aga et mitmed küllaltki kiireloomulised tegemised ootel olid ning paljusid neist oma vanas arvutis programmide ja võimsuste puudumisel teha ei saanud, asusin meeleheitlikult probleemi lahendama.

Endises K-arvutisalongis (praegune KLICK) mulle vajalikku softi müügil polnud. Küsisin müüjalt küll, et kas on oluline Vistat päästa just samasuguse installikaga (Ultimate versioon 64-bitisele arvutile) ning tema vastas, et vast pole vahet, aga ta ei julge ka pead anda, aga õige puudumisel eelistasin siiski Ordit, kus üks mind huvitav toode parasjagu olemas oli. Ostsin ära. Igatahes pole veel vist rohkem kui kilolist kaaluiivet toimunud, kuid eks see paistab niipea, kui olukord elektroonilisel rindel on maha rahunenud.

Mõõdukapoolne pühapäev

Siis, kui Raimo pühapäeva hilisõhtul end näljaseks kuulutas ning alternatiivide puudumisel endale hirveliha-muskuspardimunaroa valmistas, ajas ta sellega ka minu maomahlad liikvele. Soojendasin endale terve suure portsu Selveri mulgikapsaid ja sõin ära. Pärast seda tundus, justkui oleksin päeva jooksul kole palju söönud.

Tegelikult, kui meenutama hakkasin, tuli välja, et sõin ju päeva jooksul siiski kolm korda. Varsti pärast linnatiiru võtsin ette vitamiinisalati ning selle lõppedes veel kaks kohupiimadesserti. Kogustega umbes 300 g, 200 g ja 200 g. Mulgikapsaid võis küll olla ligi pool kilo, kui mitte rohkemgi.

See Rehepapi seljanka, mille ma Margega veidi pärast lõunat hommikueinel käies sõin, oli vägagi maitsev. Lisasin sellele veel lusikatäie oliive ning saavutasin meeldivalt harmoonilise maitse. Paar poolikut leivakääru ka kõrvale ning sellega oleks võinud ju piirdudagi. Kohvi võtsin ma muidugi ka, kuid tühja kõhuga kipun alati kole palju ahnitsema. Nii võtsin praeks hautatud lõhe tatraga. Tuli just tatraisu ning kalaisu ka. Pisut paprikat ja küüslaugu-porgandisalatit ka juurde.


Ja eks siis uuel hommikul paistab, kas see mõõdukapoolne oli ka piisavalt mõõdukas või tuleb taas oma kehakaalu häbeneda.

Kui nüüd uurida kehamassiindeksit (28.0), siis minusuguse pikkuse ja vanusega meesterahvale soovitavad ameeriklased ideaalseks kehakaaluks pelgalt 59...77 kg.