Maitseelamusi (7)

Piimad ja kohud ja magus

Kui eelmine sissekanne lõppes leibadega, siis kohane oleks nüüd jätkata pudruga.

Näiteks müüb Maxima kett huvitavat Aasa lastetooteseeriat. Neid on mitmesuguseid, küll kirsimoosiga, küll aprikoosidega, küll riisi- ja mannaputru. Pakend sobib parajasti pisikeseks lasteportsus, soovitatud on poolteist minutit mikrouunis soojendada ja siis ära süüa. Mina ei ole iial soojendanud, kuna külmalt maitsevad need samahead.

Pisikest kahtlust tekitab vaid see, et kui pudru kogus on samasuur, siis kuidas saab nii kirsside kui ka aprikoosidega riisipuderi kalorsus olla ühtmoodi 165. Rasvasusest (6%) saan ma veel aru. Ma pole sellele pudrule veel kiudainetesisaldust arvutanud, kuid eks see peaks jääma kuskile 0,4...0,5% kanti.

Tere Helluse tooteid on palju reklaamitud. Nende ainus viga on mu meelest selles, et need kipuvad olema liiga vedelad, et mulle meeldida. Kui ma tahan vedelikke, siis ma joon kohvi või vett, mitte aga toitusid. Mitte et ranged toiturid ka vett toiduaineks ei peaks.

Eks need Helluse omad tundu funktsionaalsemad küll, kui funktsiooniks pidada sisutihedamaid istungeid. Lisaks seedimist hõlbustavatele bakteritele on mõnes tootes ka spetsiaalselt rohkem kiudaineid. Näiteks rabarberi-kaerajogurt (97 c) sisaldab 1.68% kiudaineid. Kogu tootesraja rasvasus on 2.5%.



Metsamarjajogurtki pole kuigi palju erinev, üksnes kiudu on paar sajandikku vähem. Tootesraja üks kaloririkkamaid on mustika-banaanijogurt (103 c), millel on ka kiudeineid üllatavalt rohkem (2.7%).

Pööraselt huvitavad vahustatud jogurtikreemid, otse välismaalt, tootjaks Karums. Nektariini-maracujamaitseline oli pisut hapukas (164 c), metsmaasikamaitseline (145) aga magusam, kuigi kalorsuse järgi võinuks vastupidist oodata. Kiudainete sisalduse kohta puuduvad andmed, kuid rasvasus on neil 7%.

Valio Alma A+B paljureklaamitud tootesarja vaarikajogurtit poleks ma ise ostnud, kuna vaarikas ei kuulu oma imala maitse tõttu mu lemmikmarjade hulka. Keedises küll, kuid mitte mujal. See tootesari on hea oma inuliinisisalduse poolest. Nii ongi kõikides erinevates toodetes (olen veel proovinud ka ananassimaitselist) 2.5% kiudaineid ja 2% rasva.

Mõnikord tabab mind kange himu süüa midagi magusat. Magusad toidud on need, millega ma reeglina ka oma toidukordi alustan, juhul kui neid mitmekäigulisena planeerin. Põhjus on äärmiselt lihtne – magus pidurdab söögisu. Kui magusat esimesena süüa, siis ei tahagi liiga palju. Eriti maitsevad mulle mitmesugused kohupiima- ja toorjuustukoogid, kohupiimaga tuuletaskud ja kohupiimapirukad, korbid ning sotšnikud jms. Mõistagi peavad need värsked olema.

Sedalaadi plaadikookide häda on aga selles, et need sobivad kohvi kõrvale täpsel nagu väike sõrm ninna ja mul ei saa sageli iial neist villand, kuni kõik otsas. Pealtnäha on need Selveri Köögi tooted küll kaunis sarnased, kuid nad teevad neid siiski mitmeid erinevaid. Kui ma ei eksi, oli selle toote varasem nimetus kohupiimakook rosinatega. Nüüd on see Sõbra kohupiimakook. Võimalik, et see siiski erineb tavalisest. Igatahes on see väga rammus (rasvasust 21.1%) ja kõrge kalorsusega (373.9 c).

Kohupiimakook, milles pole lisandeid, ei oma ka laiendatud nimetust, on veidi vähem rasvane (15.3%) ning kalorivaesem (280.6%). Maitsev sellegipoolest.

Konkreetse magusana sõin eelmisel vaatlusnädalal korraga ära pool küüslaugutahvlit, mille varasem nimetus oli küüslaugušokolaad. Seda toodab Kõlleste talu käsitsi, uuendusena on peale arvutatud isegi kalorsus (552 c), rasvasus (35%) ja muud strateegilised näidud. Peab mainima, et pool tahvlit korraga on siiski liig. Paremal juhul tekitab see vastupandamatu soolaseisu, hullemal juhul hakkab «süda läikima», nagu ütleks Kiir. Seekord jäägu see ülikaloririkas toode ka sissekannet lõpetama.