23. jaan 2011

Maitseelamusi (5)

Soojad valmistoidud

Seekordse loo kirjutan lähiminevikus kogetud poolfabrikaatide ja nn soojade toitude teemal, mida suured toitumisspetsialistid ohtrasti tarvitada soovitavad. Etteruttavalt väidan, et õige on sooja toidu manustamine vaid nuuma puhul. Nuumamine sobib näiteks teatud alade sportlastele või kasvueas lastele. Täiskasvanud inimesele pole nii oluline, et kogu toit organismi poolt võimalikult viimseni omistatud saaks. Kaalulangetaja puhul on olukord pigem vastupidi: kui loobuda soojast toidust, siis kulutab organism selle eelsoojendamisele vaata et enamgi energiat kui seedimisest saab. Nimetaksin siinkohal värsket kurki, kapsast või arbuusi. Viimane ehk sisaldab küll juba liiga palju suhkruid, mis seedekulutused kompenseerib.

Selveri ühepajatoit on koheseks tarvitamiseks. Et müügiletis on see (nagu ka teised sarnased) jahutatuna, siis loomulikult tasub roog eelnevalt mikrouunist läbi lasta. Hr Kokassaarele ei tasu seda mainidagi, kuna tema meelest tekitab mikrouun vabu radikaale, mis kõik otsekohe elutähtsaid organeid ründavad. Kui siinjuures ka pisut maitseaineid kasutada (nõukaaegsele inimesele peamised tuhkpipar ja sool), on toit igati maitsev. Tõsi, Selveri ühepajatoit pole see, mida ma vanasti ise tegin. Siit puuduvad täielikult kapsas ja sibul, ka kaalikas on tagasihoidlikult esindatud. Roa kalorsus on 90.8 ja kiudainete minimaalne hulk (olen enamikule toitudes need arvutanud osiste protsentuaalse koostise põhjal) on 1.72%.

Üks mitte just parimat visuaalset efekti pakkuv, ent maitseomadustelt üllatavaid tooteid on tatar maksastroogonoviga, samuti Selveri köögist. Seda ei tasu Alvar Hansole mainida, kuna kumbki komponent kujutab tema jaoks midagi samajälki ja okserefleksi esilekutsuvat kui mulle toores piim. Mõistagi käib mul seegi roog enne tarvitamist läbi mikrouuni ning saab maitsestatud eelkõige tuhkpipraga. Toidu kalorsus on 161.9 ning kiudaineid on vähemalt 2.48%.

Selveril on lisaks tavalisele mulgikapsale veel ka eraldi roog – mulgikapsad kartuliga (144.6 c, 1.57%). Selveri mulgikapsaste kohta võib vaid kiidusõnu öelda. Igatahes pole see nii rasvane, nagu mõnedel konkurentidel. Nad kasutavad tootes vaid taist sealiha, mitte seapekki. Keedukartulit võiks ehk portsjoni kohta pisut vähem olla, kuid seda ei saa suureks puuduseks pidada. Kartulitele sobib alati lisaks till. Aastaringselt on saadaval ka kuivatatud tilli. Värske oleks muidugi maitsvam ja kasulikum.

Makaronid hakklihaga on küll roog, mida on igati odavam ise valmistada. Aga kes seda ikka viitsib? Vähemasti mina ei viitsi. Selveri tootel on kaks suurt viga. Ma ise kasutaksin märksa suuremat kogust hakkliha, mida ka hoopis julgemalt maitsestaksin, kindlasti lisaksin ka sibulat, praadides selle klaasjaks. Pastatooted on muidugi kõrge kalorsusega. Siinse kalorsus on 176.2 ning kiudainet vähemalt 0.69%.

Hoopis tõsisema sooja toidu rühma moodustavad külmutatud valmistooted. Viimasel ajal on suuremate kaupluste külmlettides juba üksnes erinevaid pelmeenitootjaid mitukümmend, rääkimata siis sellest, et igaühel on mitu erinevate nüanssidega toodet. Näiteks Norde Russian pelmeenid.

Näiteks sinised pelmeenid on veid vähem rasvased (17.4%) ja kalorsusega 317, punased aga rasvasemad (18.2%) ning lausa 352 c.

Kui ma ühes varasemas sissekandes rääkisin sellest, kuidas mõnedes pelmeenides on vähesel määral kõõluseid ja kõhreid, siis ilmselt seoses tiheda konkurentsi ja tarbijate nõudlusega jääb sedasorti saasta aina vähemaks. Enamasti on pelmeenid igati vonksid.

Et aga tarbijaid on isegi meie sümboolses riigis umbes 1.3 miljonit ning igaühel oma maitse-eelistused, siis jätavad kavalamad tootjad maitsestamise sööja hooleks. Pelmeene soovitatakse keeta eelnevalt soolatud vees.

Lisaks soolale kasutasin ma küüslaugu- ja sibulapulbrit, karrit ja teisigi põnevaid nüansse.

Kui pelmeenid ise liiga maitsvad pole, ja kõnealused seda tõesti polnud, valmistan ma reeglina juurde mingisuguse kastme. Seekordne koosnes äädikast, adžikast ja Põltsamaa sinepist.

Gruusiapärase adžika koostisse ma polegi eriti süvenenud, igatahes on see kaunis hapu. Kuid pool tuubi kanget sinepit tegi selle meeldivalt magusaks. Isegi liiga magusaks, nii et äädikat tuli lisada.

Olen viimasel ajal avastanud endale äärmiselt sobiva maitseainete segu, persillaadi. See prantsuse klassikaline segu sobib pea igale soolasele toidule ja koosneb 56% soolast, ülejäänu moodustab küüslauk ja petersell.



Et umbes 95% mu lugejaist on nurisenud mu sissekannete liigse pikkuse üle, siis seekordse ma siin ka lõpetan. Järgmine ülevaade teisel teemal.

1 kommentaar:

kass27 ütles ...

Kõige selle ülimalt asjaliku taustal tekkis mul üsna suur muig pildiallkirja modifikatsiooni pärast. Pisiprofiili läbistamas ametinimetus :P