Poole üheksa paiku hakkas mul kahju nii iseendast kui ka seljakotti kägardatud moonast, millistest ma banaanid koos umbes 500 Drosophilaga sisse pakkisin ja neil päev läbi soojas autos kui inkubaatoris olla lasin. Käisin auto juures ning imestasin, et kärbsed olid kõik kuskile kadunud. Pole siis ka ime, kui vanarahvas arvas, et konnad tekivad mudast — minu kärbsed olid muundunud määnduva banaani lõhnaks.
Enne banaanide kallale asumist leidsin kotist veel 26 hernekauna. Need olid pealt puha käärinud ja haisesid hapult, ent seespidised muundumisprotsessid polnud veel alanud. Seejärel sõin ära umbes neli ja pool banaani ning viskasin jäätmed minema. Lootsin, et kui söön midagi nii eksootilist, siis tõukab see eelmise tulemuse mu kerest välja ning täiskõhutunne kaob lõpuks.
Oi, kuidas ma eksisin! Lääged banaanid tekitasid hoopis soovi midagi soolast süüa. Ega ma pikalt ei hellitanudki. Kaapisin kotist välja seal banaanidega võidu soojenenud ja "valminud" Nõo Lihavürsti toote koodiga 4740574080799, netomassiga 105 grammi (ümbrisel seisab küll "neto kaal"). Produkti nimetuseks oli Vürsti täissuitsuvorst ja koostis: sea- ja veiseliha, joogivesi, kamar, keedusool (max 2.8%), maitseained (sh sinep), stabilisaator (di- ja trifosfaat), maitsetugevdaja (Na-glutamaat), antioksüdant (Na-askorbaat), säilitusaine (Na-nitrit). 100 grammi kohta olla kasutatud 90 g sea- ja 20 g veiseliha. Ilmselt läheb ülejääv 10 grammi vasakule. Energiat olevat toote 100 grammis 1400 kJ ehk 335 kcal, sealhulgas 16,5 g valke, 2,6 g süsivesikuid ja 28 g rasva.
Toode oligi pisut rasvane, ent siiski meeldivalt vürtsikas. Sõin seda paljalt, viil viilu järel.
21:40 tabas mind vaid 4P ja kuni kl 22-ni käis gaasikontroll. Mõtlesin päris tükk aega, et kuhu see kõik jääb, eriti kui järgmisel päeval peaks tõepoolest olema kehamass veelgi väiksem. Ja Suur Reede jõudis lõpuks minuni pärast seda, kui poole üheteistkümne paiku käisin kuulamas, kuidas tapja-vares pärna ladvas sahmerdas. Pealtnäha vabanesin umbes poolest kilost mitte just kõige meeldivama lõhnaga, ent siiski normaalse konsistentsiga sisust.
Mõtlesin, et tulevikus pole ehk tööpäeviti mõtet liialt palju toitu kaasa võtta. Veidi soolast ja veel vähem magusat peaks olema piisav, et hiidlõunaeinele vastu pidada.
Tund enne südaööd võisin monitoridel jälgida järjekordseid kummitusi. Olen veendunud, et tegemist on elekteroptilise riista vingerpussiga. Arvutasin, et kl 16...23 oli KSS=1.86.
Pool tundi enne südaööd tegin veel ühe sigareti ning jõin lõpuni oma kohvi. Jüri oli nii lahke ja saatis mind magama. Ma ei viitsinud isegi seriaali Sõbrad vahtida ning põõnutasin, kuni telefon kell 6:40 teist korda pinises.
2 kommentaari:
Lõpuks käes see, mida pikalt oodati :P
Seda ei maksa nüüd küll arvata, et minu uueks elueesmärgiks on saamas Suured Reeded.
Postita kommentaar