Ehkki ma käisin veel ka kl 20 paiku poes ning ostsin veelgi head ja paremat, sh uued kleenud kanakoivad ning mitmeid salateid, suutsin end söömast hoida poole kaheteistkümneni. Kuid veelgi hiljem söömine tähendanuks kindlasti seda, et uuel hommikul on veel kiloke või paar kehamassile lisandunud.
Võtsin hoopis toote 4740042100127 ehk pohlamaitselise Värska vee, poolteist liitrit. See käib vähemasti kiiremini kerest läbi. Ehkki ma olen kuulnud ka nn vesitõvest, kus suure januga inimesele koguneb vesi kudedesse. Muidugi pole kindel, kas see teema kuulubki üksnes folkloori valda, sellepärast asusin uurima.
Veider on see, et vesitõvest kirjutab vaid üks asjalik lehekülg: Hüdrotseele on suhteliselt sage haigus ja tekib võrdse sagedusega munandikoti mõlemas pooles. Enamasti haigestuvad 20-30 aastased mehed. Vedeliku kogus munandi kestade vahel on erinev alates mõnekümnest milliliitrist kuni mitme liitrini. Seega, vähemasti seda haigust mul pole vist juba vanuse tõttu karta.
Enamasti räägitakse vesitõvest seoses akvaristika või veterinaariaga. Ühes vanemas Kodutohtris aga seoses südamepuudulikkusega, õigemini selle rahvakeelse sünonüümina. Teatavatel puhkudel olla vesitõve põhjuseks hoopis vitamiin B12 vaegus. Samuti võiks arvata, et vesitõve sünonüümiks on veenivarikoos ehk veenilaiendid. Mine ja võta nüüd kinni, mis see siis tegelikult on. Igatahes kalade puhul on vesitõve sümptomiks punnis kõht, ent mina pole ju kala!
Enne südaööd oli väike SR ja vahemikus neljast südaööni vist kõigest kaks 4P. Kui SR sagedus on pisut tõusnud, siis 4P on ilmselt vähenenud, või pole ma varem neid kordi loendanud.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar