Pärast suuremat vihma, mis kestis umbes 20 minutit, pidasin mõistlikuks veel korra üle vaadata müüri või vundamendi. Mitte et ma ühiselamu vajumist või maavärinat kardaksin. Lihtsalt see on olnud valvekordade ajal mu meelistatuim putukate pildistamise paik. Suure vihmaga linnud ei lenda, kuid ka putukatel pole see võimalik. Teoreetiliselt peaks müüril konutama kümneid sitikaid, mõtlesin. Samas tegin ära viimase sigareti, et siis alustada uut pakki juba ka teadlikumalt. Vahepealne suitsetamise sagedus oli mul kodus suisa 4 sig/h. Kahe viimase suitsu puhul võiks arvata, et see sagedus pole vähenenud. Kuid siiski tundub mulle, et tegelikult on.
Putukasaak oli nigelam kui muidu. Vaid paar kahetiivalist, millised ma olin juba eelnevalt fokuseerinud.
Olin kaasa võtnud Vermonti uuest (28 kr) ja Trendi vanast (18 kr) partiist. Otsustasin uuest pakist võtta esimese suitsu kl 16. Tavatingimustes soodustab mentooliga sigaret peristaltikat. Nüüd, kolmel viimasel päeval, ei näi see eriti mõjuvat.
Alles uue esimese vastiku Vermonti ajal tundsin kl 16:10 hirmsat puhitust, justkui oleksin äsja alla kugistanud neljamehe-portsjoni mõnes hiina restoranis. Kaks keskmiselt tõsist ja häälekat signaali tuli ka. Kuid ei enamat.
Järgmine sigaret sai ette võetud kell 16:55, mis vähendab suitsetamissageduse ca 2 sig/h. Esialgu ei saa täpsemalt arvutada. Vaatamata asjaolule, et meie kollane kääbus pilvede varjus püsib, oli õhutemperatuur juba paari pügala võrra tõusnud. Ekraani korstna otsas karjus hõbekajakas, samas kui tee peal ajas linavästrik kärbest taga ning kuldnoka vanapaar murus ussikesi otsis. Aga Valgamaal olevat toimunud lennuõnnetus ja mina pidin istuma netivabana.
Kl 17:15 tekkis mul soov kolmanda pisikohvi järele (mis oleks sellel kuupäeval siis juba enam kui liiter, kui arvestada, et kodune oli 500 ml ning tööpostil olevad 200 ml). Kolmanda kohvi manustamise järel olen endasse valanud 1100 ml sooja vett, 1 teelusika suhkrut, 10 teelusikat kohvipuru ning 3 tabletti sahhariini.
17:30 tekkis seletamatu näljatunne. Püüdsin seda vaigistada veel kahe pirniga. Aga need Goyot' pirnid tundusid hapukad, kuigi olid pehmed. Igathes on nood pruunikad ja piklikud pirnid märksa maitsvamad.
17:40 oli kolmas sigaret (so 2.00 sig/h). Täiskõhutunne püsis, ehkki puhitusteta. Samas lubas lõtvunud kõhulihas haabitust venitada nii, justkui oleks rannapall alla neelatud või oleksin ma 12. kuud lapseootel. Magusad toidud peaksid teoreetiliselt pärssima näljatunnet. Mul aga tekib sellistel puhukudel vaid isu millegi soolase järele. Olen end varustanud nii kartulikrõpsude kui ka kartulipüreega. Ilmselt on kaval manustada viimast, kuna see on vähem rasvane. Leppisin endaga kokku õhtusöögi aja kl 20, kui on paras ka süüa käesoleva tsükli viimane kapsel ning Jüri on Janekiga kohad vahetanud. Pärast kella 18 kadus pilvisus ning päike hakkas sirama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar