Ühtäkki tahtsid jalgrataste laenutajad kaasa võtta ka võrkpalli. Ma siis üritasin välja mõelda, kumb neist on võrkpall. Millegi pärast kujutasin ette, et nahast pall peab olema hoopis jalgpall ning ulatasin algul siiski vale palli [pallile kirjutatud teksti lugesin alles järgmisel päeval seda blogi kirjutades]. Ei saa minust kuidagi spordilemburit! Kui pall oleks pall ja mäng mäng, siis saaks veel asjast aru, kuid kui igale mängule toodetakse veel oma nüanssidega varustus, siis pole see mitte sport, vaid sporditööstuse nuumamine. Aga küllap inimesed ise teavad.

Kell 15:20 käisin alles teist korda 4P ning paarikümne minuti pärast tegin kolmanda 2-kohvi.
15:40 tuli arvutile teha restart, kuna see ei fikseerinud enam liikumisi ega lasnud puldist sulgeda-avada uksi. Kella neljaks arvutasin tööpäeva jooksul tõmmatud sigarettide hulga ja arvutasin KSS=1.54.
Võtsin oma poolelijäänud paki kartulikrõpse ning sõin need (~50 g) ära. Need leevendasid sahhariinist tingitud justkui-tahaks-midagi-tunde. Poole kuue paiku andis mingisugune jaokomandör kadettidele käsu "Kurs valvel, marss!" ning salk mehi marssis õhtusöögile.
Raimo käis raha nuiamas ning Margo helistas, mulle aga langes osaks au tegeleda vaid üksikute ettevaatlike gaasiarvetega. Tegin neljanda 2-kohvi ning, kuni see jahtus, üritasin midagi vägisi ette võtta Suure Reede puudumisega. Tulemuseks oli jätkuv täiskõhutunne ning üks hale, põdrapabulat meenutav saavutis. Seesama täiskõhutunne vaevas mind veel ka kell 20.


2 kommentaari:
Kui mina olen hädas pidevalt pealetükkiva istungivajadusega, siis webxan, vaeseke, liiga vähesega ;)
Hetkel on mul küll tunne, et kogu see eksperiment oli lihtsalt tore vaheldus muidu nii igapäevasele elule. Hetkel on nädal möödas selle algusest, kuid tulemus on täpselt sama nagu enne.
Postita kommentaar