Stressor

Nii nagu õpetajatel lipsab teinekord üle huulte ohe, et koolis oleks muidu tore töötada, kui vaid neid lapsi jalus poleks, nii oleks ka päris meeldiv turvata, kui poleks seesuguseid pooleldi isehakanud ülemusi nagu Heiki. Mitte et tal midagi viga oleks. Peale selle, et ta on vanamoodne. Näiteks kujutab ta ette, et iga valvur peaks kõiki majas liikuvaid töötajaid näo järgi teadma, kõigi hetkeasukohast aimu omama ning pidevalt turvakaamerate pilte jälgima. Mis kõik iseenesest on ka äärmiselt taiplikud mõtted, kui neid vaid toetaks ka süsteemid. Millalgi paari aasta eest töötasid süsteemid korrektselt ning siis oli asjal ka mõte. Praegu aga ei suuda see Hotronic praegustki süsteemi tõrgeteta töös hoida. Kaader vahetub pidevalt. Keegi ei jõua inimesi pähe õppida. Kui inimese nägu kuvanduks ekraanil nagu algselt, oleks asjal teine jume. Seda, et see nii ka millalgi töötas, näitab juuresolev illustratsioon, mille kohaselt Heiki oleks justkui majast lahkunud möödunud aasta oktoobri keskel ega oleks iial naasnud.


Igatahes tuli Heiki kell 10:30 minu ruumi ning asus ajalehte lugema. See 20 minutit, mil ta ajalehte käes hoidis, jõudis ta uurida, kuidas ma uue graafikuga rahul olen, et väljas polevat siiski nii palav enam, et ust lahti hoida ja kuidas üldse muidu on. Lisaks kommenteeris ta veel lehelugu, kus kirjutati 7000-aastatest leidudest meie ristikuju ehitusplatsil.

Minu suureks miinuseks olin ma tema saabumise hetkeks just avanud välisukse ja ise suitsetama läinud. Kui uks on ristseliti lahti, pole mõtet kellelgi ka end sisenema fikseerida. Sel ajal ta mu ruumi hiiliski ning teleri välja lülitas. Kui ta oleks seda teinud minu juuresolekul või midagi kommenteerides, oleksin talle selgitanud, et vähemasti ühiselamus on teleri mängimine pigem pluss kui miinus. Kui teler ei tööta, siis ma kas loen või kirjutan midagi ega vahi üldse monitore. Sain seda ka demonstreerida, kuna mingi suvalise remondimeeste auto juht helistas väravast ning nõudis sissepääsu.

Just tänu Heikile olla valveruumist ära võetud ka interneti juhe. Samas kui kõikides teistest tubades pole mitte üksnes juhe, vaid koguni ka arvuti. Taas oleks see vähemasti minu jaoks tööd stimuleeriv asjaolu ning sellisel juhul oleksin nõus 8 vahetuse asemel töötama kuus kasvõi 16. Igatahes tundus see 20 minutit terve igavikuna.

Muidugi võib temast ka aru saada. Tundub, et turvameeskonna töö koordineerimine on mingil määral ka tema tööülesanne. Ehkki mistahes varustuse osas pöördume me pigem Lauri poole, kaadri osas Ragnari poole ning ühiselamus toimuva asjus Indreku poole. Heiki lihtsalt on liialt nõukaaegne. Näiteks pole ta võtnud vedu ka minu ideest anda arvutisse koosseisude tabel, kust oleks hõlpus töötjate kabineti- või telefoninumbreid otsida.