Kell 16:30 7.08.08 istusin loenguruumi kõrval arvutiruumis oleva masina taha ning otsustasin teha põgusa läbilõike reisi ajal toimunust. Võtsin selle teo juurde ka tõsisemat sorti 3-kohvi. Õigupoolest on see pisema kruusi sees olev kohv, millesse sai kaks hästi suure kuhjaga lahustuva kohvi pulbrit.
Erinevatest einetest on mul plaanis hiljem teha detailsem ülevaade, kuna pildistasin kogu reisi vältel peaaegu kõik söödud kraami. Nii on hea meenutada. Peab mainima, et nüüdne Moletai observatoorium (vt pildil) on meie ENTA reisil viimane punkt, kus me peatume teist päeva ning kust meil on plaanis homme kodu poole startida.
Erinevatest einetest on mul plaanis hiljem teha detailsem ülevaade, kuna pildistasin kogu reisi vältel peaaegu kõik söödud kraami. Nii on hea meenutada. Peab mainima, et nüüdne Moletai observatoorium (vt pildil) on meie ENTA reisil viimane punkt, kus me peatume teist päeva ning kust meil on plaanis homme kodu poole startida.
Siinne toitlustamine on äärmiselt omapärane. Hommiku- ja õhtusöök tuuakse kusagilt linnast suurtes ämbrites. Ülejäägid asetatakse külmkappidesse. Igaühel peavad kaasas olema oma toidunõud ning igaüks sööb nii nagu juhtub, teenindades ennast ise. Õhtusööki pole tsentraliseeritult organiseeritud ning võimalik, et me läheme Dimaga oma 7 noorele ja endile veel poest midagi tooma. Kuid pole ka võimatu, et sõidamegi kusagile sööma, see paistab pärast loengut.
Eriliselt ilmekas on siinse toitlustamise erinevus meie noortele just seetõttu, et Dima on erinevate projektide ja sellegi projekti raames meie noored harjutanud sööma enamvähem restoranides, kus limiteerivaks teguriks on üksnes menüü ise kui ka sellest valida lubatud ühikute nimistu. Dima on tavaliselt lubanud võtta lisaks joogile ja praele kas salati, supi või magustoidu.
Kohalikke oivikuid on kokku 30 ringis ning üksnes meie pärast peetakse täna neile loenguid inglise keeles. Oivikud olla midagi analoogset meie parimate olümpiadistide ja uurimistööde teostajatega. Igatahes on neist vanimad 16-aastased ning õppelaagris on karm kord, eriti mis puudutab suitsetamisse, alkoholi pruukimisse või öörahusse. Meie rühmas on noorim (Artur) samuti 16-aastane, ülejäänud on siiski täiskasvanud ning meil Dimaga oli lausa kummaline minna nendega kaasa järve äärde, kui nad vabal ajal ujuda tahtsid.
Füsioloogilisest seisukohtast aitas mind siiski teataval määral toidu valik ning tablettide kasutamine, mistõttu ei tundnudki ma end kogu sõidu aja kui umbne kott. Ent ka füsioloogiast on mul plaanis pikemalt pajatada koos selle teise poole, toitumisega. Seda siis kohe pärast reisilt naasmist.
Kohalikke oivikuid on kokku 30 ringis ning üksnes meie pärast peetakse täna neile loenguid inglise keeles. Oivikud olla midagi analoogset meie parimate olümpiadistide ja uurimistööde teostajatega. Igatahes on neist vanimad 16-aastased ning õppelaagris on karm kord, eriti mis puudutab suitsetamisse, alkoholi pruukimisse või öörahusse. Meie rühmas on noorim (Artur) samuti 16-aastane, ülejäänud on siiski täiskasvanud ning meil Dimaga oli lausa kummaline minna nendega kaasa järve äärde, kui nad vabal ajal ujuda tahtsid.
Füsioloogilisest seisukohtast aitas mind siiski teataval määral toidu valik ning tablettide kasutamine, mistõttu ei tundnudki ma end kogu sõidu aja kui umbne kott. Ent ka füsioloogiast on mul plaanis pikemalt pajatada koos selle teise poole, toitumisega. Seda siis kohe pärast reisilt naasmist.
5 kommentaari:
Nojah, kui nüüd seda toitlustust võrrelda näiteks minu omaga samaaegsel Alpireisil, siis oli leedulaste pakutu kummati lausa luksuslik gurmee. Mina pidin läbi terve reisi (12 päeva) leppima umbes 5 erineva nimetusega soojade roogadega, mis vaaritati pms hommikuks ja soojendati hiljem üles, kui bussiga kusagil metsa vahel lõunapeatus ette võeti. Menüü hõlmas eeskätt tatraputru (mis lõunaks mõnikord juba hapneda oli jõudnud suure kuumuse mõjul), miskist jahust valmistatud liimjat katruliputru, tihket makaroniplönni lögasevõitu konsistentsiga konservlihaga ning purgisuppe (hernesupp ja borš). Võileibu sai, tõsi, soovi korral ka, samuti müslit piimaga. Salatitest jm toorest kraamist võisime vaid unistada.
Soovitaksin esitada protesti reisikorraldajale. Või siis sellele, kes korraldas toitlustamise poolt.
Rasketele reisidele soovitatakse kaasa võtta rosinaid, juustu ja suitsuvorsti kui praktilislt riknematuid toiduaineid. Juustu puhul ei tule kõne allagi pehmed sordid ega mingid ülikallid välismaised varbavahehaisulised hõrgutised.
Kindlasti oleks ju reisi ajal saanud tooreid asju suisa koha peal osta, kui vaadata veidigi aastaaega.
Rosinaid ja suitsuvorsti oli mu kaasas küll, ja jäi ülegi. Sõin leplikult ühiskatla-roogi, mis täitsid kõhu ära küll. Toorest kraami saanuks tõesti poest osta, aga sellistesse poodidesse viidi meid alles reisi paaril lõpupäeval.
No selge siis see... ikka kambavaim! Või siis sport. Selleks, et "tervislikult sportida", elatakse sportimise ajal superebatervislikult.
Mida iganes! :P
Postita kommentaar