Algatuseks veid vene tootest Baikal. Toote kood on 4602441000067 ja maht 1 liiter. Koostis: mahendatud arteesia vesi. suhkur, viinalille, eleuferokoki ja linnasejuurte ekstraktid, eukalüptiõli, harilik loorberiõli, sidruniõli, sidrunhape, süsohappegaas, konservant naatriumbensoaat. Toodetakse Tšernogolovkas, Moskovskaja oblastis ning see sisaldab 40 kcal 100 kuupmilliliitri kohta. Kui paljukese sellest tekstist tõele vastab, jäägu selle kirjatüki koostajate vastutada. Igatahes kolme erineva õli olemasolu võiks eeldada, et limonaadi pinnal ujub kiht õli, kuid nii see pole. Huvitav maitse on sel joogil aga küll. Mulle meeldib, eriti kui seda jääkülmalt ning koos jääga juua. Mul eelmisel õhtul jääd ei olnud.
Varahommik möödus mul rutiinselt. Kuni kl 12ni oli viis istungit ja kolm kohvijoomist. 2K on seesugune lahjemat sorti kohv, hakkasin suuri kohvisid märkima kahe-kolme ruuduga ning tavalisi ühega.
Poole kümne paiku sõin ära eelmisel õhtul Maximast ostetud värskekapsasalati, mis hommikust saati kotis seisnuna ei tundunud kuigi värske. Kokku oli seda 180 grammi ning selle koostis järgmine: värske kapsas 60%, porgand 25%, õli, suhkur, äädikas, keedusool 0,01%. Maitse oleks kindlasti parem olnud, kui oleksin seda säilitanud ettenähtud temperatuuril +2...+6 °C.
Seekord oli Ivan mulle lõunaks tellinud kaks suppi, nagu ma olin palunud. Väga tähelepanelik temast! Võtsin suppide juurde kaks kääru musta leiba ja küüne küüslauku. Silma järgi hinnates võiks ühe portsu suuruseks hinnata pool liitrit või vähemasti 400 ml. Söömise ajal tundus, et seda oli veidi liiga palju. Ehkki menüüs oli kirjas kolme oa supp, oli see tegelikult pigem lihtsalt vürtsikas riisisupp. Kogu pildil olev kandikutäis umbes kilose einega läks mulle maksma 8.80. Mulle see supp maitses. See sisaldas riisi, veidi porgandit ja liha ning sibulat. Ilmselt ka tomatipastat, muidu poleks see olnud boršisarnaselt punane.

Kohvide ja tabletiide manustamine paistab kenasti ka seledelt ning ma ei pruugi neist eraldi juttu tehagi. Pärast söömist hakkas mind vaevama soov istungit pidada ning seda ei leevendanud ka üks pisike kiire käik. Kolme ja nelja vahel sõin ära kaks pirni ning murakamoosiga kodujuustu, ikka kaanise lootuses. Seda aga ei sündinud ning ma saavutasin pärast tablette vaid mitmetunnise gaasirünnaku.

Tablettide mõjule üritasin kaanist lisada poole seitsme ja seitsme vahel ära söödud veel ühe pirni ning Snack'n Drive 85 g suitsuvorstijuppidega. Alles siis tulid istungid. Istungeid ei saanud kuidagi õigele ajale rihtida. Pidevalt katkestati mind. Just samal ajal kohe pidid tulema kaks kaardita autot ja pläristama tõkkepuu taga kella, lisaks veel üks kadett, kellel uksekaart oli tuppa jäänud.
Äärmiselt ebameeldiv harjumus on mu kerel. See justkui ei raatsiks püsida tühjana. Igatahes läks mu kõht seepeale tühjaks ning ma tegin endale pildil kujutatud Mivina nuudleid, mille kuivkaal on 60 g.
Ütlemat huvitav oli Lauri käitumine. Ta ignoreeris mind täiega, ütlemata teregi. Ei pea omama liiga suurt fantaasiat, et selle põhjust mõista. Hea oleks aga mõista, kumba pidi see probleem on. Kas see tuleb sellest, et ta on mu peale tige, et olen viimasel ajal kaks kala korraldanud... või hoopis sellest, et tal on piinlik, et need pisiasjad kaladeks kujundas. Eks aeg näitab.
Heiki käitumine oli ka vahva. Kõigepealt "ründas" ta mind ootamatult hoopis ootamatust suunast ning tuli 8 minutit enne kümmet teiselt korruselt alla. Märganud, et mul uksed kenasti kinni, ei õiendanud ta eriti. Enne orienteeruma minekut küsis ta vaid mokaotsast, kas saunad on kütte pandud. Olin seda meeles pidanud. Kell viis tuli ta selleks, et sulgeda üks kahest minu poolt avatud puhkeruumi aknast. Samal hetkel tegelesin ma hetke mingi kõrvaltegevusega ega jõllitanud monitori, nii et orienteerujate buss jõudis taas kella pläristada. Selle peale kukkus Heiki kisama, et see on ju nende buss ja lasku ma see sisse. Karjumine algas aga alles pärast seda, kui buss oli juba hoovis nurga taha keeranud, seega, hilinemisega. Lõpuks haaras ta teleripuldi ning lülitas minu TV3 ümber ETV peale, et mingit spordülekannet uurida. Vaadanud umbes 2 minutit, lahkus ta bussile.
Orienteerujad saabusid seitsme paiku. Pool üheksa tuli Heiki saunast ja soovis mulle viisakalt head õhtut. Tegelikult peab Heiki tore mees olema, kuna tal on kaks kaunis meeldiva olemisega poega.

Seekord tundsin end väsinuna ega viitsinud vahtida ei 1958. aasta küllaltki igavat Verigot TV3 pealt ega ka Sõpru Kanal2 pealt ning keerasin üsna kohe magama. Mu und katkestas vaid üks kiiristung.

6 kommentaari:
Istungite rohkus peaks meele heaks tegema küll. Progress olemas :D
Rohked istungid pole sedavõrd teretulnud kui tõsised istungid. Näiteks pole iial 5. kategooria istungit esinenudki.
Samas ei saa vist märkimata jätta, et R0...R5 puhul on tegemist logaritmilise skaalaga.
Sellest loost ilmneb minu jaoks uudne sõna kaanis, mille tähedust ei õnnestunud leida ka käepärastest sõnaritest. Tõsi, neis oli sõna kaanima (= imema, ahnelt jooma), millel aga näib kõnealusega sisuline seos puuduvat.
Seega paluksin sõnaseletust autorilt endalt!
See Heiki näikse olevat tüüpiline pisut äratõusnud väike ülemus - eks taolist tuleb lihtsalt püüda taluda. Siiski näikse ta olema mõistlikum mees, kui üks eelnenu, initsiaalidega T.S.
Ligi liitri supi ärahelpimine on samas märkimisväärne saavutus!
Vot see nüanss, et Le propsis pole varasematest sissekannetest välja lugenud kaania tähendust, näitab üliilmekalt tema pealiskaudset suhtumist kirjasõnasse. Kas siit mitte ei tulene ka mõningate (eriti just endale meelepäraste) nüansside ülevõimendamine, samal ajal kui vorsti teine ots jäetakse tähelepanuta?
Muidugi on terminis kaania ka jõuline tükk kaanimist ning õgimist. Meenub nn verekaan, kelle teaduslik nimetus on kogunisti apteegikaan.
Pole sel Heikil suurt häda midagi. Kuna temal suurt midagi oma tööpostil teha pole, siis ta ju peab midagi välja mõtlema, et mitte igavuse kätte ära surra.
Liiter suppi ei ole mingi eriline kogus. Vaatame või liitrilist limonaadi. Kaks sõõmu ja joodud! Iseasi, kas minu silmamõõt on just nii täpne, et need kaks kausitäit just liitri kokku teevad...
Kinnitan pühalikult, et olen siit blogist läbi lugenud mitukümmend viimast kirjatükki. Aga tõsi ta on, et umbes 50 varasemat lugu ootavad veel oma järge. Kahjuks ei ole ammuste einete ja väljutuste detailsed kirjeldused ka maailma kütkestavaim lugemisvara, ehkki siin-seal peidetud pärleid sisaldades.
Uskumatu: esimene (ja seni ka ainus) inimene, kes võtab selle päeviku lugeda ning julgeb kohe väita, et mu sittumise ja kusemise sagedus, kogused ning konsistents POLEGI huvitav!
(minestust väljendav ikoon)
Postita kommentaar