Puhkeaeg oli kuus tundi ja ma ei kuulnud oma äratuspiiksumistki. Ilmselt seetõttu, et pistsin õhtul mobiili suitsupakki, mis oleks justkui mobiili peitmiseks loodudki. Ärkasin selle peale, kui Erik uksele kolkis. Ärkamine võttis veidi aega, igatahes sisustasin ärkamisjärgset aega paari istungiga ning teenisin ära vahetuse ülema pahameele. Hommikutunnid olid tegusad, kuna mul tuli ju sisuliselt üksi seni võimelda, kuni Tarmo koos Janekiga patrullis käisid.
Veel enne kohvi valmimist mõõtsin enda massiks 90.5 kg, mis oli vähem kui iial varem viimase viisaastaku jooksul. Sellise tulemusega võis suisa rahul olla. Kurb on siinjuures vaid see, et seesugune tagasihoidlik kaalulang ei tulenenud mitte preparaadist 309, vaid eelmise sissekande pealkirjas kajastuva medikamendi tõttu.
Pärast koju jõudmist mulle liiga palju aega ei jäetud, kuna Dima oli ju kokku leppinud, et me läheme ühe tehnilise instrumendi järele kella 12-ks. Paraku aga hakkasime sõitma alles 11 paiku, kuna mul tuli veel teostada paar pangaülekannet. Kohale jõudsime 20-minutise hilinemisega, kuid sellest polnud midagi.
Ida-Virumaa linnad pulbitsevad kontrastsete uusehitiste ja väsinud nõukaaegsete hoonete kaootikast. Käisime firmas "Edusamm Post", milline tegeleb Venemaa pressi vahendamisega, Dima ema töö juures ning Mustvees.
Teel Jõhvi tegime bensiinivõtupeatuse, kust me ka kohvi ja toitu ostsime. Ma ei hakanud söömisele aega raiskama ning jõin oma kohvi ning sõin kanawrapi juba siis, kui kohal olime ja need ammu jahtunud. Sergei ema pakkus ka kohvi, kuid tema arusaam ühest lusikast erines tublisti minu omast. Ma pidasin silmas, et ta lisab kohvile ühe teelusikatäie suhkrut, mitte kohvipuru mõõtekulbitäie. Kohv sai magus nagu türgi kohv kunagi, kuigi oli valmistatud labasel purule vee peale valamise meetodil.
Kuid see wrap oli ka jahtunult küllaltki maitsev. See nägi välja nagu lõunamaapärasesse leiba mässitud kanastroogonov hamburgerikastmes. Huvitaval kombel tundisn end seda söönult päris hästi. Justkui kõht oleks päris täis.
Dimaga olin aga lubanud juba ammu minna ka "missioonile". Et uus nädal oli alanud, sobis ammune plaan uuega ühitada. Pealegi helistas parasjagu Raimo, kelle me siis möödaminnes kaasa võtsime.
Joogina soovitatakse alailma punast veini. Ma ei tea, kas selle veini suured plussid tulenevad just sellest alkoholist või hoopis viinamarjamahlast. Igatahes eelistasin ma mahla ilma alkoholita. Pealegi olin ju roolis.
Varem pidasin oma lemmikuks tomatimahla. Paraku aga serveeritakse enamikus toidukohtadest mingisugust kõige viletsamat sorti, vist Solo oma. Tomatimahl meeldib mulle veel lapsepõlvest, kui seda poeletil müüdi ja soola võis ise lisada. Tookord tundus mulle see ettevõtmine koletult ebahügieeniline, kuna müüja pesi ära küll klaasi sisu, mille oleks ju võinud koguni pesematagi jätta, kuid ei pesnud klaasi servi, mida iga järgnev jooja siis oma huultega puudutas.
Praadi me ei võtnud. Meie tähelepanu köitis menüü esilehel märkusega "uudis!" varustatud roog, mis koosnes makaronidest (mida tänapäeval tingimata mingi teise nimega nimetatakse), krevettidest, kanafileest, koorekastmest ning nn päikeses küpsetatud tomatitest. Serveerituna oli peale riputatud tervamaitselist soolast juustu, nagu õigetele pastatoodetele kunagi.
See 70-kroonine Treffi uudne pastaroog kandis nimetust Penne la Siesta ja oli iseenesest väga maitsev. Dima arvates oli toitu 300 grammi, kuid ma arvasin, et vähemalt pool kilo. Igatahes sai mu kõht väga täis ning ma ei põdenud kuigi kaua, kui Raimo leidis, et tal on tähtsamatki teha, kui minuga poodi minna.
8 kommentaari:
Kas mulle vaid näib või on tõesti see suur kugistamine asendumas mõõduka näksimisega :P
No mis viga kugistada, kui superpreparaatide intelligentsed sinised molekulid kogu moodustuva peki otsemaid ihult maha saevad!
Ent põhjus põhjuseks, igatahes on webxani kaalu-iive käändunud soovitud suunda. Kui tal nüüd veel 10 kg õnnestuks turjalt maha laadida ja siis taolise massi juures stabiilsus saavutada, võiks siinkirjeldatava suureksperimendi igati kordaläinuks lugeda.
Ma ei tea, kust küll Margel selline arvamus, et ma koletu õgard olen.
Ma olen aastaid söönud vaid ühe korra päevas. Ja selle ühe korraga söönud kokku ilmselt vähem kui keegi teine päeva jooksul näkitsedes.
Muutus on vaid selles, et ma söön nüüd märksa vähem korraga, kuid mitu korda päevas. Selles suhtes võib Harri Jäneselgi õigus olla :P
Jaanuse iroonia pöördugu tema vastu umbes 20 aasta pärast! See olgu siis Kosmilise Kättemaksu Seadus!
Eks see üksainus söögikord päevas ole ka peamine põhjus paisumiseks. Kere ei saanud toidutöötlemisest puhata :)
Puhkamine polegi niivõrd oluline kui see suur probleem: mahutada korraga ära suur ports toitu!
Assaraks, kus nüüd sajatas!
Siinkohal saagu see sajatus esmalt kõigi kosmiliste jõudude ja seaduste abiga ametlikult tühistatud.
Klõps!
Kusjuures selleks on ka kaunis head eeldused, kuna mul ei näi oma suhteliselt kiire ainevahetuse juures olema eeldusi jõuliseks juurdevõtuks. Kuid küllap aeg annab arutust.
Teisalt, eks pidev kõhu punnivitsutamine võib selle pikapeale välja venitada küll. :D
Olen ka olnud 45 esimest eluaastat väga kiire ainevahetusega. Millegipärast on viimased paar aastat kurjalt mõjunud ja tavapärase liikumise ning söömise juures pekipolstrit paisutama hakanud :S
Ealised iseärasused, mis teha :P
Postita kommentaar