Kuumalaine

Läksin magama juba kell 0:30 ning magasin ühtejuttu pea 10 tundi. Igatahes ärkasin kl 10:15 ning seda peamiselt tänu põiepakitsustele. Teine põhjus oli see, et olin unustanud oma telefoni autosse, pintsaku rinnataskusse. Nii ei saanud ka Marge mind kl 9 äratada, mis oleks olnud niigi üsna pikk aeg magamiseks. Pärast pisemat istungit oli mu mass taas rekordiliselt madal, 90.7 kg.

Kl 12 meenus Lacipil. Ma usun, et seda ei pruugi ma peagi üldse kasutama, kui suitsetamise jätan. Selle jätmine on aga omaette ooper. Olen end 20 aasta jooksul sellega liialt harjunud.

Eelmisel päeval jäi meie KENT-projektis üks baar külastamata ning seda me seekord ka tegema pidime. Marge ajas mind kella ühe paiku majast välja. Käisin tal järel ning me suundusime Ristiisa Pubisse kindla veendumusega, et praadi me ei taha.

Tahtsin osta firmasuppi, ent see oli otsas. Leppisin seljankaga, mis polnud üldse paha, eriti kui lisasin sellele umbes dessertlusikatäie pipart. Kas ei olnud kõht tühi või oli seljanka tõepoolest keskpärane, igatahes sõin juurde kolm kääru leiba.

Jäätis sai võetud nn magustoiduks ning tingituna koletust kuumusest, millele oma lisapitseri vajutas kuum ja kunstlikult lisapipraga tuliseks tehtud supp.

Jäätise sees oli pisike vahvliviil ning juures mango-maracuja kompott ning peal pisut liigsena tunduv iirisekaste.

Kuid see jäätis ei jahutanud meid maha, võtsin lisaks veel ka virsiku-jäätee.

Jäätee oli jääkuubikutega ning päris maitsev. Igatahes sai kõht taas kole täis. Kombe kohaselt tõmbasin ära vähemalt kolm suitsu. Kent oli aga seekord juba 40-kroonine. Mentooliga sigaretti ma suudan veel kuidagiviisi tõmmata, kuid kõrvallauas suitsetanud ja likööri libistanud vanataadi sigaretihais hakkas isegi mulle ninale. Vaatamata sellele, et nina on mul enamasti kinni.

Siis me käisime putukajahil. Seda nii Sadamateatri taga jõe ääres, kesklinna haljasalal, Tähtvere ujulas, Vorbusel kui ka Tähtvere metsas. Enne seda aga sõime Margega kumbki ühe pisikese Premia Jäälille jäätise, mina valisin maasika- vanillikoorejäätise.


Aga metsas ründas mind puuk. Märkasin teda oma käsivarrel ronimas, võtsin "sabast" ja viskasin eemale.

Seegi kord oli palavus lihtsalt tappev. Isegi vaatamata sellele, et pildilt see hästi ei paista. Vett voolas mul peast, näost, laubalt, kõrvade tagant. Selg oli märg, püksid olid märjad... Ehkki seekord olin jalga vedanud heledad lühikesed püksid ja selga helehalli T-särgi.

Kohvi tahtsin ma siiski. Käin nii harva turul, mulle seal ei meeldi. Kuid seekord mõtlesin Margot ja teisigi noori oodates seal tiiru teha. Paraku olid nad aga turu kinni pannud. Ainus avatud punkt oli mingi puhvet, kus muuhulgas müüdi ka kohvi. Aparaat ise jahvatas ja vaaritas, minul tuli hautatud müüjale vaid 10 krooni maksta.

Aga selle müüjatädi vaprus istuda umbes 50-kraadises temperatuuris, mille olid tinginud kümned külmikud, oli märkimisväärne.


Kohv andis higistamisele hoogu juurde. Igatahes ei olnud mul selgi päeval erilist põhjust tualettruume ega põõsaid kasutada. Tõsi, kaubamajas ma küll solidaarsusest käisin.