6.08 hommikul ärkasin kell 6:30 vist lihtsalt sellest, et uni sai täis magatud ning mulle tuli kutse 4P teostada, millele lisaks kasutasin juhust ning poetasin ka R2. Nagu tolles hostelis näis kombeks olevat, oli taldrikule serveeritud juustuviil, kaks singiviilu ja tomatilõigud. Juurde võis võtta õuna, hommikukrõbinaid ja muna. Krõbinaid ma ei söönud, õuna aga alles järgmisel hommikul. Jõin kolm kanget 3-kohvi.Tol päeval lahkusime Vilniusest Ignalina suunas ning sealt veel ca 40 km eemale, tuumajaama. Et meil lõunat polnud ajaliselt ette nähtud, peatusime Ignalina linnas ja käisime kl 11 paiku IKIA poes, kus ma ka vastava võtme sain ning oma R3 sooritasin. Ostsime kaasa mitmesuguseid saiakesi jms. Kl 14 sõingi ühe piruka, ühe saiakese ja jõin Coka Cola.
Tegelikult oleksime pidanud graafiku kohaselt juba kl 14 olema Moltai lähedal laagris, kuid tuumajaama daam sattus oma jutuga suuresti hoogu, vaatamata oma vahepealsele salvavale märkusele, et talle ei meeldivat rääkida, kui mõned daamid silmi kinni hoiavad. Et mis saaks siis, kui ka tema silmad kinni paneks ja räägiks.
Kuna me lõunale ei jõudnud ega osanud ka ette aimata, mis suur lõuna meid metsa vahel oodata võiks, käisime teel sinna hoopis mingis külakõrtsis, kus tellisime korralikud lõunad. Mina valisin lisaks kohvile ütlemata keeruka leedukeelse nimetusega roa, mis kujutas endast kartuliputru koos täidetud liharulliga. Kl 16:30 üritasin küll ühe koosoleku maha pidada, kuid pidin piirduma vaid 4P-ga.
Magustoiduks valitud jäätis oli mingisuguse siirupiga, kuid väga maitsev. Valge oli vanillikuul, pruun šokolaadikuul, roosa maasikakuul ning nende alla jääv kollane vist virsikukuul.
Laager oli omaette nähtus, mis koosnes üle riigi kokku toodud oivikutest. Kui selleks oleks piisavalt aega ning teema selle blogi sisuga sobiks, võiks sellest pikemaltki kirjutada. Igatahes toitlustamise osa oli seal niru.
Kl 21 paiku mõtlesime Dimaga võtta õhtueine. Et tsentraliseeritult seda ette nähtud polnud ning ka laagrilised sõid kõike, mis kätte juhtus, milleks neil oli ka vaba voli, siis serveeris Dima mulle jäänuseid lõunasöögist. Selleks oli sai, kapsasalat ja mingi pekine liha jahu-ketšupikastmes. Igatahes kapsa sõin ma küll ära, siis aga võtsin kohvi ja sõin selle juurde vist kolm juustu- ja ühe vorstisaia. Liharoast noppisin välja mõned taisemad tükid.
Kl 22 tabas mind R3, mispeale ma veel pisut hämaras ringi jalutasin ning putukaid pildile jahtisin. Tulin ideele, et SR-iga kaasneb ju pea alati ka 4P, mitte aga vastupidi. Kah mul avastus!
Et siingi oleks tulnud mul magada koos Dimaga, kes norskamist ei talunud, otsustasin ööbida autos. Seadsin end magama kl 23 ja ärkasin alles kell 5, kui veidi jahe oli ja põis pakitses.
4 kommentaari:
Asjaomane teab, kuidas ma suhtun autos magamisse, aga mis ma taolisel puhul ikka teha saan!
Hosteli standardset hommikueinet võiks pidada paastujate eripakkumiseks. Kirjeldatav improviseeritud õhtueine ei kõla ka üldse ahvatlevalt - usun, et kui peaksin 2 nädalat vaid pekist toituma, lõpeks see mu näljasurmaga. Vahepeal jooksvalt ja poolkuivalt manustatav saiakraam samas ei soosi kaalukaotust.
Autos magamine on kordi etem kui kusagil telgis kägarduda. Pealegi ei pea autot hommikul kokku pakkima ega õhtul heiskama. Ja mina olen mugav inimene.
Peki jätsin ma söömata. See ajab mind samamoodi oksele kui piim.
Mis puutub aga saiakraami jms, tuleks meenutada, et Olga sõnutsi võis kaalus juurde võtmata edaspidi mida iganes süüa. Isegi pekki.
Hihii!
Samas, piisavalt ruumikas telgis magamine on väga mugav. Pealegi saab nautida värsket õhku. Ma ei ole aastaid nii hästi maganud & välja puhanud, kui nende paari nädala jooksul.
Aga autos on ka piisavalt värsket õhku, lisaks veel vajadusel ka soojendus või jahutus ning raadio ;)
Postita kommentaar