Selgitamist vajavad ehk uued toidud ning helesinakas musta raamiga kastike. Viimatimainitu tähistab mingit jooki, mis pole kohv ega preparaat. Antud juhul oli tegu eespoolkirjeldatud produktiga klassikaline starõi kali. Rohelised on tahkem toit, kuigi nende koguse osas pole ma kindel. Näiteks 14:45 sõin ühe õuna ja kaks pisemat banaani. Et mul puudub köögikaal, siis ei oska ma ka öelda, palju see grammides kokku tegi.
15:30 sõin ära 250 g Activia kirsijogurtit. Mulle hakkas tunduma, et ei jogurt ega ka toores toit ei eruta mu seedeteid mitte üks raas. Tekkis suisa kahetsus, et ma ei manustanud lahtistit.
17:15 sõin kaks erinevat kartulipüreed (hiljem pilt), mis tahkena on kumbki 50 g ringis. Vähemasti põis näis korralikult (ja tavapäraset märksa tihedamini) töötavat.
Enne 22 oli mu ümbermõõt endiselt 114. Kuid mass oli võrrelduna hommikusega kilo võrra kasvanud. Seda ei saa ka imeks panna, kuna sisuliselt olin ma päev läbi manustanud, mitte aga väljutanud erinevaid tahkiseid. Kell 10 õhtul sõin siiski oma tavapärase portsu tomati-sibulasalatit (3 tomatiga) ning enne südaööd jõin paar klaasi kalja.
Igatahes enne südaööd püsis mu mass endiselt pea 94 kg lähedal ning igasugused lootused kõhnuda hakkasid kustuma. Seekordne kustumine oli aga õigustatud seeläbi, et mul oli ju käsil teise kuuri teine päev. Põhiprobleemiks oli siiski umbsus. Sisse läheb, aga välja ei tule. Masendav!
19 kommentaari:
Vahepealseid arenguid jälgimatagi on kahjuks on selge, et webxan pole selle auto-eksperimendi algusest saati kaalu kaotanud. Küllap on tõesti üheks faktoriks kõhukinnisus - selle vastu julgeksin soovitada rohkelt kiudaineid sisaldavaid produkte ja värskeid puuvilju (nt õunu, ploome). Minu puhul mõjuvad viimased alati.
Vaatamata kuuri tulemustele on käesolev blogi kahtlemata abiks tulevikus preparaadi 309 toimet uurivatele teaduritele. Erilist kiitust väärib andmete kodeerimine ja graafiline kujutamine.
Tänan, La propsis!
Aga vat siin puhul teed ka Sina samasuguse vea nagu nad kõik: soovitad soojalt seda, mis Sinu peal toimib!
Füsioloogia on aga äärmiselt unikaalne nagu sõrmejäljed. Pole ilmselt olemas mingit retsepti, mis ühtviisi tõhusalt kõigile mõjuks.
Kuid preparaadi soovitamine teadlastele pole minu rida. Pealegi olen ma ka ise piisava ettevalmistusega, et osata järeldusi teha.
Tavatarbijale pole ju isegi oluline, milline biokeemiline faktor ühel või teisel juhul mõjub. Ja, nagu ma mainisin, on igal inimesel erinev füsioloogia.
Eravestluses selgus, et hea El webxan ei ole mu soovitusi järginud põhjusel, et õunad talle ei maitsevat, ploome aga ei viitsi ta ostma minna (nende hankimiseks on parim koht turg). Mis puutub füsioloogiasse, siis NII individuaalne see ka pole, et mingeid üldistusi teha ei annaks. Ja ainsatki universaalset arstimit turustada ei õnnestuks. Tahaks näha, kui kaua õnnestub El webxanil vältida Suurt Reedet kilokese ploomide manustamise järel. :P
No niipea kui La propsis on nõus mulle ploome turult tooma. Mina turule oma jalga ei tõsta. See on üks kole räpane kants, täis keskmisest tunduvalt madalama sissetulekuga kahtlasi persoone. Seal käib üks kauba pähemäärimine, valetamine ja susserdamine!
Kui mul on paar kilokest läbipaistevkollaseid ploome vaagnas, siis vaatame parem, kui kaua need seal püsivad.
Füsioloogia on aga siiski täiesti individuaalne. Üldistusi annab samas teha absoluutselt iga asja kohta.
Tublid poisid :P
Millegipärast kumab minule siin selgelt välja tõsiasi, et austet La xan ignoreerib meelega noid toiduaineid, mis tal päris kindlasti põhja alt ära löövad. See polnudki väga ammu, kui me sel räpasel turul koos patseerisime :D Seega põhjus turgu eirata on hoopis mujal. Samuti on väga hästi teada, et see lehma seest tulev PIIM võtab La xanil pasa lippama nagu nalja. Aga ka seda võimalust ignoreeritakse :P Millegipärast sunnib La xan end kogu aeg ravimitest seda imet lootma. Ravimihaidele on vaja ju tulu tuua :D
ICCCCCCC
Vaikus enne tormi :P
Pidin La kassile ju vastama, et mõelgu millelegi "oivalisele", näiteks piimanahale...
Kujutagu lugupeetav La kass nüüd ette, et talle serveeritakse dessert, mis ongi näiteks kuhi piimanahku, kaunistatud lagritsatükikestega. Või midagi veelgi hullemat. Igatahes peab see olema toit, mida ta ka tapmise ähvardusel ei sööks.
La propsisele pakuksin pisut riknenud munadest valmistatud munaputru, milles on hulgaliselt ahvatlevaid pekitükke.
Eeldatavasti tekivad neelude asemel okserefleksid, kas pole?
Vot täpselt samamoodi ei suuda ma süüa toorest piima. Üldiselt ma ei söö üldse kuigi edukalt piimatooteid. Juust, mis liiga tugevasti piima järele ei haise, sobib. Jogurtilisi süües ma ei tohi vaadata, mida endale suhu panen. Jogurt peab olema maitsekas ja rohkete puuviljatükkidega. Muidu tuleb okse. Hapukoor on vist ainus piimatoode, mis värskena minus oksereflekse ei tekita...
Aga nüüd paluks mulle ära seletada, miks oksendamine hirmuäratav või peletav peaks olema :P Ka see tegevus aitab ju sisikonda rämpsust tühjendada. Olen selle nimel nõus kasvõi piimanahka lagritsakastmes sööma :D Kama kaks kummast otsast see siis väljub. Kaalun seda võimalust tõsiselt, sest ka minu kehakaal on mulle tüütu. 10 kg võiks julgelt seljast maha heita.
Vot oksendamine on mulle isiklikult üks kõige ebameeldivamaid tegevusi. Okse haiseb, okse on happeline, okse on... okse... oääk :S
Olen viimased umbes 25 aastat oksendamist vältinud kui tuld...
Vot siin on siis tulemus. Sõin ära pooltoored ploomid (5 tk) (aitäh toojale!) ning ootasin ja ootasin.
Loodetud efekti ei mingisugust!
Lugege aga ennegi Harri Jänest ja teisi "tarku" ning kujutage ette, et kõik inimesed on täpselt ühesugused.
5 ploomi oli ilmselgelt liiga vähe, et mingeid efekte esile kutsuda. 15 ehk oleks juba pisut mõiganud :D
Päris vingeks andmiseks on läinud siin. :D
Muide, piimanahad lagritsakastmes võiksin iga kell endale võtta, kuna mõlemad meeldivad mulle väga. See on ühtlasi ka järjekordseks tõestuseks ammusele tähelepanekule, et inimesed on erinevad.
Üleüldse olen ma toidu osas väga leplik, manustades kuulekalt ka hiljutisel Alpireisil ühiskatlast pakutud rutiinseid roogi nagu tatrapuder, tihkevõitu makaroniplöga ja paki-kartulipuder. Sellal kui mõned peenemad reisikaaslased igal võimalusel kohalikesse söömapaikadesse Schweinebratenite, Strudelnite ja Rotweini seltsi põikasid.
Mis puutub oksendamisse, siis tahaks küll loota, et hea La Kass ei plaani hakata buliimikuks ega anorektikuks, kes manustatud toidu mitu korda päevas kemmergus välja ropsib. Ühtlasi nõustun webxaniga, et oksendamine on ääretult rõlge ilming, mida tasuks kõigiti vältida.
Oma suure pesakonnaga toimetades olen harjunud okse ja pasa sees elama. Mõlemat on viimase 23 aasta jooksul ohtrasti meie majast läbi käinud. Mida noorem on inimene, seda vähem ta suudab oma okseefektiga toime tulla. Kui see aga endast juba märku annab, siis tuleb sellega kähku ka maha saada. Pigem väljutada kogu see roppus otse kanalisatsiooni, kui voodisse või vaibale. Kõik need 23 aastat on andnud mulle kogemuse, et mistahes seedetrakti anomaaliad tulevad kohe lahendada. Pole vaja end piinata, sest välja tuleb see termotuumareaktsioon niikuinii.
Okserefleks oleks ehk õigem sõna :)
Aga buliimikuks või anorektikuks ei kavatse ma nüüd kindlasti hakata. Milleks toitu raisata :P Pigem ikka toiduga koonedada.
Jaanus kirjutab, et Muide, piimanahad lagritsakastmes võiksin iga kell endale võtta, kuna mõlemad meeldivad mulle väga. See on ühtlasi ka järjekordseks tõestuseks ammusele tähelepanekule, et inimesed on erinevad. Samas, eespool aga vaidleb mulle vastu, kui ma ütlen, et füsioloogia on aga äärmiselt unikaalne nagu sõrmejäljed. Pole ilmselt olemas mingit retsepti, mis ühtviisi tõhusalt kõigile mõjuks.
Huvitav, kas see viimasem sissekanne tähendab nõustumist mu eelöelduga?
Kui mu suurkuurid läbi on, proovin teie meeleheaks kolme kilo ploomidega :P
Nojah, kui Jaak juba liftis on (vt Eest Slängi Sõnaraamatut), siis tuleb tõesti jalgadele valu anda, et menüüd mitte põrandavaibale esitada, vaid sooritada rooberdus siiski paika, kus on tagatud ropsi kohene ja sujuv äravool.
Webxanile vastuseks: inimeste maitse-eelistuste erinevus ei ole minu andmetel märkimisväärses seoses nende füsioloogia erinevustega. Ihulikud baasprotsessid kalduvad inimliigil siiski üsna sarnased olema.
Mine neid inimliigi esindajaid tea jah. Olen tähele pannud, et minu puhul võib üles loetleda vaid kriitilise hulga kriteeriume, mille järgi mind võiks napilt samasse liiki klassifitseerida.
Siinkohal on austet La xan endast liig heal arvamusel :P Ta on siiski inimliigile lähemal kui vaid napilt.
Ma olen endast kahtlemata heal arvamusel. Sõin eilegi ära viis suurt kollast ploomi.
Teinekord sõin pirne. Muudkui söön neid ploome ja muud toormeid ja ei muud midagi kui väljuva rooja hais on heinasem. Ei muud.
Aga kuhu jäävad need teie paljulubatud lahtised kõhud jms?
Postita kommentaar