X-files: 200807260730

Ärkasin kolmekorse äratuse peale kell 5:30. Mobiil kavatses piiksuma hakata, kuid samal hetkel helistas ka La kass. Siis kukkus kellraadio piiksuma ning tegelikult läks mul uni ära, kuna mulle meenus, et ma pole ammu tööl käinud ning täna pidi minu kord olemagi.

Leidnud postkastis mõnusa abipalve, redigeerisin Dima kirja haridusministrile ning asusin seejärel kokku koguma eelmisele ahhaa-küsimusele saadetud vastuseid.

Kell 7:30 puistasin pulbri kalja sisse, segasin jõuliselt, lisasin veidi vett ning jõin ära. Muidugi ei unustanud ma ka kapslit. Planeerin täna teise pulbri juua umbes kl 13 ning kolmanda umbes 19. Siis on enamvähem võrdselt jaotatud.

Kuna ma õhtuti enam viinereid ja muid tüsedaid maiustusi ei ole manustanud, pole hommikul isegi mitte täiskõhutunnet. Mitte et küll ka erilist isu oleks. Kuid pragmaatilistel põhjustel sundisin end einestama, et mitte tööl olles sellega liialt palju vaeva näha.

Pidasin kohaseks võtta Maksi-köögi vinegreti ning eilsest meeles kohupiimakreemi mustikakisselliga. Juba selle koguse (500 g + 150 g) lauale asetamine tekitas täiskõhutunde. Kuid arvasin, et ei lase sel end petta, kuna kui täna peakski keset suurt valvekorda tulema nälg, siis pole mul selliseid poolseedunud hõrgutisi kusagilt võtta.

Vinegreti koostis: kartul, punapeet, hapukapsas, marineeritud kurk, söögisibul, porgand, taimne õli, maitseained ja 1,2% keedusoola. Mulle meeldib väga sibul. Mitmed kulinaarid jätavad selle välja ning selgus, et lihtsalt vältimaks toote kiiret riknemist. Mitte et keedetud porgand vähem ei rikneks.

Ilmselt just tänu sibulale tundus seekordne vinegrett küllaltki lähedane lapsepõlvest mäletatavale kodusele. Isegi liiga soolane pole, ehkki natuke liiga hapu. Huvitav, kas see on hapukapsast? Muidugi on pool kilo pisut liialt palju korraga söömiseks, eriti nüüd. Mulle, kes ma olen suuteline korraga endasse mahutama 2...3 liitrit vedelikke. Naljakas!

Ei, kodune toit kandis meil siiski nime vinigrett ning baseerus enamal sibulal ning pigem valmistati ilma porgandita, küll aga päevalilleõliga. Peaks ise millalgi tegema. Tegelikult ma isegi olen seda teinud. Kuid peab tunnistama, et sel sajandil pole ma samahästi kui kordagi ise pliidi eest vaaritanud, olles minetamas oma kõrgeid kokakunstiandeid.

Kindlasti on kitsikusest pärinev lapsepõlv jätnud ühe kohutava jälje, mis sunnib mind mistahes roa lõpuni sööma. Olen seda kommet küll viimasel ajal kõiki nälgivaid neegrilapsi trotsides pisut minetamas. Kuid tegelikult on poole söömise pealt tunne, et eriti enam ei tahaks. Seepärast katsetasin vahepeal kohupiimavahuga, et siis taas salati juurde naasta.

Tõtt öelda tegin mitu puhkepausi, enne kui see pool kilo salatit söönuks sai. Pakkisin vahepeal oma asjad ning riietusin. Lausa võimatu!

Siit tekib uus kahtlus, et kas mitte see polegi preparaadi toime? Süüa võib küll kõike ja piiramatult, kuid kui isu pole ning kõht niigi täis tundub olevat, siis lihtsalt ei söö nii palju.

Kuurist on hetkel läbitud 7/9 ning alles homme pärast valvest tulekut tuleb hakata lugema 12 päeva, mil võiks järgmise kuuri ette võtta. See tohib olla siis alates 8. augustist.