Rasvased lähetused

Pelgasin, et taas paar päeva Tähetorni hotelli maitsval menüül olles taastub mu kehakaal katastroofiliselt. See oleks aga mõjunud kui allakäigutrepp, justnagu sellised Tähetornis on... Niipea kui kl 10 paiku koju jõudsin, kargasin kaalule. Õnneks näitas too siiski vaid 87.7 kg. Igatahes lootust on...

Tähetornis on kombeks õhtuti kolmekäiguline... Salat enamasti üks ja sama, tuunikala ja mustade oliividega. On ka maitsvamaid roogasid. Õnneks pole see mitte kõige kaloririkkam. Mulle ei meeldi munakollane, kui see on sitkeks saviks keedetud.

Teise käiguna on õhtusöögis alati kodune praad. Lihatükk oli piprane, ent mahlane. Kartulid sobisid suurepäraselt seenesoustiga. Selline õhtupraad on ka Tähetornis traditsioooniline. Parim osa sellest roast on kapsa-porgandisalat.

Seesugune jäätis on tavaline teisel õhtul, kuna esimesel kipub olema ikka vahukoor rohelise kisselliga. Jäätis on hea, kirjud šokolaaditorukesed mitte. Poole sellest jäätisest sõi mul ära Griša, ehkki ma pakkusin talle torukesi. Õunad sobivad seesuguse roa juurde samahästi nagu hapukapsad vähiga.

Teisel hommikul võtsin ma ohtralt magada, kuni olin õhtul pikalt duši all. Arvasin, et olen hommikueine maha maganud ning tellisin endale baari kohvi ja kaks võileiba. Suitsulõhe ja kiluga. Kokku 70 krooni, sellest topeltkohv 40. Kiluleib maksis 15 krooni.


Lõunaks aga pakuti meile kala. Riis oli kole kuiv, hautatud brokkoli ja lillkapsas olid külmad ja pooltoored, mitte kõige maitsvamad. Jätsin suure osa riisi söömata, kuid porgand meeldis. Lõuna juurde kuulus ka supp ja magustoit, kuid et ma jagasin oma tpitu Margega, siis ma ei pööranud isegi tähelepanu, mis supp see oli. Magustoit oligi vist seesama traditsiooniline roheline kissell kohupiimavahuga vms. Praest oli mulle tõepoolest küllalt.

Kohvipausidel pakuti rasvaseid lehttaigna-lihapirukaid ja mingeid õunapomme. Võtsin juurde pisut kohvi ning sõin need mingil hetkel õhtuooteks, kuigi samahästi oleksin neist võinud ka hoiduda. Maitsvad toidud on dieedipidajale tõeliseks katsumuseks. Mina aga ju jälgin kaalu, isegi kui ma erilist dieeti ei pea.

Kohvi jõin seekord suhteliselt harva. Sellestki pooled korrad koorega. Viimase idee oli mitte kalorite kogumises, vaid pigem selles, et kohv nii põrgulikult tuline poleks. Baaris on kohv tegelikult kaunis maitsev. Enamik baaritaame on kursis, et ma joon topeltkohvi ega küsigi enam...

Teisel õhtul oli eelroaks küllaltki rammus ja soolane singi-juustu-majoneesisalat. Sellest üksi sai kõht täis ning mul oli siiras plaan nii praad kui ka magustoit Margele sokutada. Siis aga selgus, et kuna Meeri lahkus enne õhtusööki, sai Marge oma tütre roa endale ning mul tuli ka kõik muud õhtueine komponendid süüa. Õnneks olen just harjutanud õhtuti rohkem sööma.

Et mul tuli Reginale järgi minna, siis ülivintsket loomalihatükki ma lõpuni ei söönud. Söömata jäid ka pooled kartulid ning osa maitsestamata salatist. Muide, samasugust salatit pakutakse ka hommikusöögi lauas.

Kolmandal hommikul lahkusime nii vara, et hommikueinet ei jõudnudki võtta. Meile pakiti küll kaasa mingisugune pakike kahe võisaiaga, üks rohke pipralihaga ja teine juustuga, mingi jogurt, õun ning vesi. Võileivad sõin alles kodus. Mäo bensiinijaamas tankides võtsin aga Hot dogi ja mingisuguse maitsva meekoogi kohviga. Tahan vihjata, et ma ei plaanigi end näljutada ega maitsvatest toitudest loobuda, küll aga ei söö kaloririkkaid toite sedavõrd palju, et kõht hiljem valutaks.

Kodus sõin, nagu öeldud, need võisaiad, lisaks kaks heeringat õlis. Õli eemaldamiseks materdasin neid nelja fileed tükk aega majapidamispaberis. Musta leivaga maitses heeringas ülihea!