Täna öösel vajustasin silma kinni kell 4:30. Seda, mitu minutit ma pärast veel ärkvel olin, ma ei tea. Kindlasti mitte kaua. Marge üritas mind kella poole kaheksa paiku ärkvele vihastuda, kuid ma jäin põnevusega ootama, kunas Raimo tööle läheb. Olin talle õhtul spetsiaalselt kolm korda rõhutanud, et ärgu jätku mind magama. Kuulsin, kuidas veidi pärast Marge kõnet ta telefon helises. Minu äratuskell alustas kl 8 piiksumist. Lülitasin tolle hilisemaks ja ootasin edasi. Raimo sahistas ja nahistas veidi ning tõmbas peagi ukse enda järel kinni, mind isegi kõnetamata. Vot see vihastas mind küll ärkvele. Noormeest ei koti, käsi või palu, anu või mangu. Üksnes siis on lootust, kui asi teda ennast puudutab.
Teise pinina peale kl 8:10 kargasin sängist ning imestasin TV3 uuenduse üle, kus mingisuguse Maria Clara seepi loeti kakshäälselt. Vaatasin telekavast, et see on "Armastuse saladus". Lisaks tavapärasele meeshäälele kuulsin naisosatäitjatele peale lugemas Katrin Lätsimit. Todasama Lucyt "kodust keset küla", kes Lauludes tähtedega saadet juhib ning nüüd Rask on. Tundub lausa pisikese priiskamisena meie kääbusriigile.
Enne riidesse panekut mõõtsin om massiks 87.5 kg. Kui ma nüüd üksnes suhkruvaba kohvi joon ega midagi ei söö, tohin ehk kl 10 verdki anda. Kuigi õhtul venis mu eine vist 23-ni, suutsin ma hoiduda viineritest sängis. Niikuinii võtsin Ibuprofeeni ja Lacipili, mõru kohv peaks olema ka aktsepteeritav. Eks paistab. Vere suhkrusisaldust ei tohiks suhkruvaba jook ju tõsta. Kardan, et kohvita oleksin pisut ebaadekvaatne.
Eile sain saatekirja ortopeedi juurde. Haruldasel kombel püsis mul koduni meeles, et ma peaksin sinna ka registreeruma, kuna polikliiniku registratuuris teistes hoonetes tegutsevate erialaarstide juurde millegipärast registreeruda ei saa, vaatamata info- ja elektroonikasajandile. Helistasin, sain ka aja. Doktor Merila ootavat mind 11. detsembril kl 15:20. Ma küll ei küsinud, kuid eeldasin, et käesoleval aastal.
Oma vererõhuks mõõtsin 162/95/79. Esimene on süstoolne rõhk, teine diastoolne ning kolmas pulsisagedus. Mulle tundub, et see on kaunikesti normilähedane. Tegelikult soovitatakse näitu 130/85/80. Võtsin selle peale mõru kohvi.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Tore tõdeda, et ärkamist võetakse tõsiselt :)
Kõigest veidi enam kui 2 kuu pikkune erialaarsti-järekord on moodsates Eesti oludes minu meelest täiesti õnnelik trehvamine. Muidu on asi pigem nii, nagu ühel omaaegsel Pikri karikatuuril, kus kadunukese kalmule asetati pidulikult telefoniapaaat seoses järjekorra kättejõudmisega. :P
Postita kommentaar