Kohtusime ka Tiiuga, kes meile lahkesti kohvi välja tegi. Suupiste ostsin ise ning puistasin sellelt tomati. Ülejäänud ollus meenutas jahutatud omletti taignapõhjal.
Et näitusel veel suurt midagi vaadata polnud, pilte sellest on aga võimalik vaadata koos Teadlaste Öö näituse omadega pildialbumist, siis suundusime peagi sinnasamasse kõrvale Shakespeare'i kohvikusse hommikustama. Õigupoolest kiskus kell juba keskpäevale.
Ja just omlett oli see, mida me ammu olime soovinud ja mille seekord ka saime. Minu jaoks mõjus täiesti võõristavalt hapukoor sellel. See küll teenis roa jahutamise ülesannet, ent kindlasti oleks see omlett hapukooreta märksa maitsvam olnud.
Marge ässitusel me suppi taas ei võtnudki, ehkki seal on kole maitsvaid. Magustoiduks võtsime hoopis pannkoogid maasikamoosi ja jäätisega, mis olid head.
See maitsev eine aga ei takistanud mind enne kuut söömast saia suitsuseakaelaga, mille valisin kõige taisemast tükist ning lasin poes viilutada. Kuue paiku lisasin menüüsse paar pirni.
Seegi ei olnud veel kõik. Südaöö paiku sõin ära veel 3 pirni ning kolm (150 g) topsi Alma jogurtit.
9 kommentaari:
Sedalaadi kirjatükile põhjaliku kommentaari lisamine eeldaks isikult tõsiseid grafomaani-kalduvusi. Et mina end taoliseks ei loe, siis piirdun siinkohal vaid põgusa nendinguga, et mind see sõjateema eriti ei huvita. Nagu ei koti mind ka sõjateemalised arvutimängud ega filmid. Ju siis liigitun patsifistiks.
Jaanus on omandanud, näikse, filigraanse oskuse otse ja silmagi pilgutamata näkku valetada.
Tegelikult pole selles sissekandes praktiliselt sõnakestki sõjast ega patsifismist, mistõttu ma ei saa uskuda, et ta selle loo üldse läbigi luges. Teisalt oli selles loos imevähe juttu üldse, peamiselt pildid sellest, mida ma taas kord nahka panin.
Mind ka sõjateema ei huvita, kuid hoian end pisut ikka kursis ka selle alaga. Pole mõtet ignoreerida asju, mis nagunii meist sõltumatult eksisteerivad ning meie ümber toimivad. Tasub olla "vaimult" valmis mistahes halbade asjade (õnnetused, haigused, ilmakatastroofid jne)ja vägivallatsejate tõrjumiseks.
Tohoh, milles siis nüüd seisnes mu suur ja häbitu valetamine?
Et juttu oli, nagu mainitud, vähe, siis haarasin kommi tootmiseks kohe esimesest lausest, mis puudutas AHHAA Kaitsemüsteeriumi. ;)
Jaanus, kui Sa kirjutad sissesöödud toitude kirjelduste peale lause, et Sedalaadi kirjatükile põhjaliku kommentaari lisamine eeldaks isikult tõsiseid grafomaani-kalduvusi. Et mina end taoliseks ei loe, siis piirdun siinkohal vaid põgusa nendinguga, et mind see sõjateema eriti ei huvita, siis näitab see seda, et Sa esimesest kahest sõnast oma lugemisega kaugemale ei jõudnudki. Hiljem aga väidad, et lugesid kõik sissekanded hoolega läbi ning kommenteerisid.
Lugesin kogu tüki läbi küll, aga söömingute kirjelduste peale ei osanud lihtsalt midagi kosta. :P
Mul on olnud seni loll komme jätta kommimata, kui midagi kommida pole. Aga seekordsest ja kõnealusest kommist jäi mulje, et lugeja otsustas kahe esimese sõna põhjal sissekandes kogu kommi saatuse...
Miks küll tekib mul tunne, et selle loo all on kommimine toimunud pigem kommimise enese pärast kui siiralt ajendatuna "probleemi" akuutsusest? :P
Postita kommentaar