Hiiu reisi teine päev

Hommikueineks pakuti meile kohvi kõrvale rasvase singiga võileibu ning kohvisaiakesi. Igaüks sai vist igast paar. Vähemasti mina.

Igatahes magasin ma umbes kl 22:30 kuni 7:15, mis teeb kokku ligi 9 tundi. Ega magamine on üks tore eksisteerimise viis, eriti tingimustes, kus tööd pole võimalik teha, kuna puudub peamine töövahend.


Ma ei hakka teksti sisse suskama rohtude manustamisi ja istel käimisi, kuna need on ju ka graafikutelt kenasti paista. Endiselt on pruunid larakad kohvid, kus K tähe ees olev number näitab nende suhtelist kangust ning ruutude hulk kogust. 3 ruutu on kopsakas, pooleliitrine kruus, üks ruut pisike kohvitass ning kaks ruutu siis keskmine kohvitass. Endiselt vajavad seletamist rohelised ruudud, kuna need tähistavad millegi manustamist. Eks ma olen püüdnud ka neid eraldi piltidel kujutada.

Kl 8:30 on siis kirjas hommikusaiad ning kl 9 pakuti mõned hiiumaa sinised. Üldiselt olen graafikusse märkinud kõik toored toidud heleroheliselt ning kõik muu tavalise rohelisega.

11 paiku nakitsemised puudutavad muffineid kohviga ning vahvleid. Pildil pole kujutatud muidugi seda kogust, mille ma üksi oleksin ära söönud. Sõin vist paar tükki. Üks kohupiimasaiake oli ka.


Ristna tuletorni juures pakuti meile aga seljankat, mille kõrvale ma sõin, nagu tavaliselt, ka paar käärdu leiba.


Hiljem ostsin veel kohvi ja mõned keerusaiad. Need olid erineva täidisega, millest roosakam meenutas maasikat ja tumedam rummi. Päris maitsvad.


Ehkki õpetajad käisid pikkadel matkadel, mina aga kooserdasin koha peal ja pildistasin erinevaid objekte alates samblikest ja seentest kuni putukate ja ämblikeni, lasin ma ka endale pakkuda poola vahvleid, eriti tänu vahvale kruusile. Kell 16:40 kuni 17:10 ma aga magasin õues puupingil päikese käes, nagu vana kõuts.


Et tsentraliseeritult pakutav kohv oli reeglina lahja ning seda ei jätkunud peaaegu kunagi kõigile, siis olin kavalasti kasutusse võtnud enda lahustuva. Selleks oli vaja vaid kuuma vett ning pisut suhkrut, mida mu päratus lehmamagu meenutavas ridiküliks kutsutud üleõlakotis peaaegu alati leidus.


Kõige toekam eine oli õhtul. Pakuti liharulle, õigemini rullikeeratud liha. Sisuliselt õgisin ma poolteist portsu, igatahes kaks liharulli. Siis aga võtsin veel kartuleid ja mansiläga ning sõin veel lisaks ära ka kaks kaasavõetud praelesta. Igatahes pälvis mu suursööming kõikide imestust.




Et aga matkalised läksid pimenemise hakul mereranda, kus mina oma kanapimedusega poleks suuri tegusid suutnud teha, luusisin nende tulekuni majade vahel, et putukaid pildistada. Neid meelitasin ma ligi põlema süüdatud valgustitega. Pool tundi enne südaööd (ehkki graafilul on see tunni võrra eespool) jõin ära paar klaasi mahla ning südaööl keerasin magama.


Need kreegisuurused pisikesed ploomid, hiiu sinine, olid päris maitsvad, ent ei valmistanud mulle füsioloogilises mõttes vähimaidki probleeme ega ka lahendanud neid.