Viimane päev Hiiumaal

Võileivad on kahtlemata vist üks sagedasem hommikusöögi artikkel, ja ilmselt on selleks ka ratsionaalne põhjus, umbes nagu koolisööklates esmaspäevane piimasupp. Hommikul ei viitsita lihtsalt midagi tõsist vaaritada, ehkki kõik suured toitumisteadlased soovitavad just hommikul kõige toekamalt süüa. Eriliselt tervislikud inimesed võtavad siis putru, mis samuti suurema vaevata valmib. Peab tunnistama, et ka puder oli soovijaile menüüs, kuid mul pole pudrutamise kommet.


Leib on aga selline pudrulaadne toode, mis täidab kolehästi kõhtu ning moodustab minus gaase. Muidugi on leival ja leival suur vahe. Kuid leibade hingeelu uurimine tuleks ette võtta tulevikus. Etteruttavalt võin öelda, et olemas on terve rida leibasid, mis mulle mitte üksnes et maitsevad, vaid mida ma ka meeleldi söön ja mis mus puhetisi ei tekita.

Kogu päev kulges huvitava ekskurseerimise tähe all, muu hulgas külastasime ka Emmaste kooli, Hiiu Maavalitsust, Sõru muuseumi ja kõrtsi. Kõrtsis toimetasime oma lõunaeine. See pidi olema seesama suur, endisest paadikuurist ehitatud paik, kus veel hiljuti olla toimunud mingisugune ülemaailmne purjevõistlus ning kus kaugeim külaline olla olnud Austraaliast. Natuke nadi oli fakt, et meid oli teenindama tulnud vaid üksainus leedi.


Praad oli kodune ja maitsev, kuigi just mitte liiga garneeritud. Eks ligi 40 inimesele korraga serveerimine ole ühele inimesele ka veidi üle jõu käiv. Kuigi ma võinuks kihla vedada, et kusagil seal tagaruumides pidi olema vähemasti kokk.


Magustoiduks oli mingisugune kakaokreem, juurde võis osta kohvi. Laudadele asetatud morss jäi suuresti joomata, kuna seegi päev oli vilu ega ajanud reisijaid janutama.


Mitmesuguseid kohvipause tuli ette teisigi ning need on kajastatud tabelites ning väljanägemiselt erinesid vaid saiakesed. Päris iga üksikut saia on keerukas oma kolossalsest pldialbumist üles leida, mistõttu jätan nende ettekujutamise lugeja hooleks.


Pilti kl 00:00 kuni 6:00 ma ei lisanud, kuna selles vahemikus ma magasin ning joonisel oleks vaid kaks tumerohelist paela. Nende graafikute asetamine ühte kokku on taas seotud tehniliste võimalustega. Nii on lihtsalt lihtsam.


Tähelepanuväärne on muidugi helesiniste tulbakeste vähesus. Seda võiks nimetada ka reisiärevuseks, ent tegelikult on see kindlasti seotud reisimisest tuleneva võimaluste puudumisega.


Viimane reisiagne nakitsemine toimus tagasiteel praamis. Kui pealinnas olime, käisime Margega uuesti tolles putkas einestamas. Siis käisin oma auto järel ning sain võimaluse taas pimedas koju sõita. Kodus oli mul taas võimalus end üle hulga aja kaaluda ja mõõta.


Äärmiselt meeldiv oli tõdeda, et ma polnud reisi jooksul toimunud õgimisega kuigi palju juurde võtnud. Samas, 91.7 kg polnud ka eriline saavuus. KMI = 29.6.