Mind ajas üles Karin, kes soostus mulle suisa koju järgi tulema, et mul ei tekiks probleeme auto parkimisega. Oli ju olümpiaadi eelõhtu. Seda, et mul tekib keemiahoones tavaliselt esimese 15 minutiga migreenihoog või seda, et oli ka Teadlaste Öö, kus ma pidin pilte tegema, ta ei mõelnud ega ilmselt tahtnudki kuulda.
Isegi Dima oli hommikul MSNis hõiganud, et tulgu ma vähemalt täna näitusele pildistama, muidu polevatki pilte. Õnneks lubas tulla ka Marge ning heal juhul saan laenata Jaanuse PL-i. Kuid enne kõike pidin virguma.
Veel enne kohvi joomist näitas kaal mu massiks 87.9 kg.
Et meie päev pidi olema koos Margega aktiivne ja tegus, läksin talle bussile vastu ning me suundusime otsejoonelt Rehepappi, kus kahtluseta pakuti hetkel linna parimat kohvi hinnaga vaid 18 kr/tass. Võtsime valitud eine ning kohupiimavahu kisselliga. Minu eine sisaldas mitte kõige maitsvamaid friikartuleid ning samuti mitte parimat värskekapsa-hakklihahautist. Lisaks palusin juurde panna küsetatud aedvilja, ent too oli totaalseks pläustiks haudunud, ehkki kell oli alles kaks. Võimalik, et värskena polnuks ka tol viga.
Meie teine kehakinnitus leidis aset samuti Taskus, kus me võtsime Il Patios kohvi ja juustukoogi. Marge kohvi ei joo ning võttis kakao. See suur topeltkohv oli lahja ning maksis 40 krooni. Juustukook aga maksis vist 65 krooni, kuigi oli äärmiselt maitsev.
Eks hinnale anna omapoolset hoogu ka serveering. Sellega oli aga tõesti vaeva nähtud. Muidugi seda kõrvetatud suhkrut ma lõpuni ei närinud, kuigi see moodustas koogi peale omamoodi dekoratsiooni. See koogitamine toimus meil kell kuus.
Pärast rasket päevatööd ja AHHAA organiseeritud teadlaste ööd päästsime ka Jaanuse keemiahoonest, kes oli päev läbi Karinit aidanud. Käisime koos botaanikaaias ning seejärel Verneris kohvitmas. Mul pole vist mõtet lisadagi, et Marge võttis kakao.
Kohvi kõrvale võtsin ma miniquishe'i ja juustukjoogi. Kummagi maitse kohta ei oska pretensioone esitada.
Kogu päev oli nii kiire ja teguderohke, et mul ununes sootuks ema sünnipäev. Ehkki tal sellest suva, oleks võinud ju vähemasti küünlagi panna, nagu inimestel kombeks. Minu ja Marge ühistöö tulemusi võib uurida kaustast, kuhu ma valisin vaid umbes viiendiku kogusaagist.
Et kogu päev sai elegantselt kajastatud, ei hakanud ma graafikuid üksipulgi kommenteerimagi. Olgu need lihtsalt seledeks.
10 kommentaari:
Ikka ja jälle see virgumise probleem :(
Webxanil on permanentne kala rappida kõikvõimalike nimedega. See ei hõlma vaid isikunimesid, vaid ka firmade omi. Nii on siin kõneks tulnud kaamera mitte LP, vaid PL (Panasonic Lumix DMC FZ8). ;)
Kusjuures see nimede vussiajamine on mul midagi uut. Kas tõesti preparaat 309 üks kõrvalmõjusid???
Ma küll ei mõista, kus selles sissekandes virgumise probleem seisis?
Eelviimases lauses :)
Kui lauses, olgu siis kasvõi eelviimases, on mainitud virgumist, siis ei tähenda see veel tingimata probleemi.
Mulle pole võõras voodist väljakargmine ja 10 minutiga kusagil rongi või bussi peal olemine. Kuid see ei ole mugav ega mõnus. Mulle meeldib virguda pisitasa, arvestades sellele umbes kaks tundi.
Seda ei pea tõlgendama selliselt, et ma virgudes koogutan ja lalisen unise näoga sängiserval. Virgumise hulka kuulub mul ka aktiivne tegevus öösel saabunud kirjavahetuse ülevaatamiseks, uudiste silmamiseks, teleri vaatamiseks, kohvitamiseks, raseerimiseks, kümblemiseks, riietumiseks, asjade kaasapakkimiseks jne jne.
Novott kui ülevaatlik loetelu sai :D Minu jaoks piirdub virgumine vaid voodist tõusmise ja kemmergu poole kõndimisega. Kemmergu uksest sisenemine on juba hommikune tegevus.
Virgumise asemel nimetaksin ma webxani kirjeldatud 2 tundi rakendumiseks. :P
No kas ma ei öelnud, et probleem pole mitte virgumises, vaid selle termini teistsuguses tõlgendamises.
Mina virgun kaks tundi. Ega rakendugi.
No pisike erinevus tekib siin nüansis, et mina võin pärast kemmergu külastust kohe ka maja uksest väljuda ning kasvõi autoga sõitma minna. La webxan ei taha aga ärkamise järel kahe tunni jooksul korterist lahkudagi. Ilmselt oma padjamustrilist loppis nägu häbenedes ;)
Postita kommentaar